Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   es En el hotel – Llegada

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

27 [veintisiete]

En el hotel – Llegada

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? ¿T--------te---una -abi--c-ón -ib-e? ¿Tiene (usted) una habitación libre? ¿-i-n- (-s-e-) u-a h-b-t-c-ó- l-b-e- ------------------------------------ ¿Tiene (usted) una habitación libre?
Ma reserveerisin toa. H- -e----ad- -n--hab-----ó-. He reservado una habitación. H- r-s-r-a-o u-a h-b-t-c-ó-. ---------------------------- He reservado una habitación.
Mu nimi on Müller. M---o--r--------i---o. Mi nombre es Molinero. M- n-m-r- e- M-l-n-r-. ---------------------- Mi nombre es Molinero.
Mul on vaja ühest tuba. N-cesit--u-a hab--------in-i-idu--. Necesito una habitación individual. N-c-s-t- u-a h-b-t-c-ó- i-d-v-d-a-. ----------------------------------- Necesito una habitación individual.
Mul on vaja kahest tuba. Nec--it----a--ab---ció- d---e. Necesito una habitación doble. N-c-s-t- u-a h-b-t-c-ó- d-b-e- ------------------------------ Necesito una habitación doble.
Kui palju maksab tuba öö kohta? ¿-u-nto vale-la-hab-ta--ó- --r-no--e? ¿Cuánto vale la habitación por noche? ¿-u-n-o v-l- l- h-b-t-c-ó- p-r n-c-e- ------------------------------------- ¿Cuánto vale la habitación por noche?
Ma sooviksin vanniga tuba. Qu----r---na--a-it-c------n ba-o. Quisiera una habitación con baño. Q-i-i-r- u-a h-b-t-c-ó- c-n b-ñ-. --------------------------------- Quisiera una habitación con baño.
Ma sooviksin dušiga tuba. Quisi--a una--ab---c-----on--u-h-. Quisiera una habitación con ducha. Q-i-i-r- u-a h-b-t-c-ó- c-n d-c-a- ---------------------------------- Quisiera una habitación con ducha.
Kas ma saaksin tuba näha? ¿--e-- ----l- -a-i-aci--? ¿Puedo ver la habitación? ¿-u-d- v-r l- h-b-t-c-ó-? ------------------------- ¿Puedo ver la habitación?
Kas siin on garaaž? ¿--- ----je -qu-? ¿Hay garaje aquí? ¿-a- g-r-j- a-u-? ----------------- ¿Hay garaje aquí?
Kas siin on seif? ¿-----aj----erte a-uí? ¿Hay caja fuerte aquí? ¿-a- c-j- f-e-t- a-u-? ---------------------- ¿Hay caja fuerte aquí?
Kas siin on faks? ¿H-y -a- aquí? ¿Hay fax aquí? ¿-a- f-x a-u-? -------------- ¿Hay fax aquí?
Hästi, ma võtan selle toa. De-ac---do,--oge---l- h--------n. De acuerdo, cogeré la habitación. D- a-u-r-o- c-g-r- l- h-b-t-c-ó-. --------------------------------- De acuerdo, cogeré la habitación.
Siin on võtmed. A--í t-ene-la------e-. Aquí tiene las llaves. A-u- t-e-e l-s l-a-e-. ---------------------- Aquí tiene las llaves.
Siin on mu pagas. És----- m- e-ui---e. Éste es mi equipaje. É-t- e- m- e-u-p-j-. -------------------- Éste es mi equipaje.
Mis kell saab hommikusööki süüa? ¿--qué-h--- es el--es--uno? ¿A qué hora es el desayuno? ¿- q-é h-r- e- e- d-s-y-n-? --------------------------- ¿A qué hora es el desayuno?
Mis kell saab lõunat süüa? ¿- -ué----- -- -l ----e-zo / l---o--d-? ¿A qué hora es el almuerzo / la comida? ¿- q-é h-r- e- e- a-m-e-z- / l- c-m-d-? --------------------------------------- ¿A qué hora es el almuerzo / la comida?
Mis kell saab õhtust süüa? ¿--q---ho-- -- la c-n-? ¿A qué hora es la cena? ¿- q-é h-r- e- l- c-n-? ----------------------- ¿A qué hora es la cena?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...