Vestmik

et Sidesõnad 1   »   es Conjunciones 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [noventa y cuatro]

Conjunciones 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. E---r--- --e----e-de l--v--. E_____ a q__ p___ d_ l______ E-p-r- a q-e p-r- d- l-o-e-. ---------------------------- Espera a que pare de llover.
Oota kuni ma valmis olen. E------- --e -yo- te-m--e. E_____ a q__ (___ t_______ E-p-r- a q-e (-o- t-r-i-e- -------------------------- Espera a que (yo) termine.
Oota kuni ta tagasi tuleb. E--e-a --qu- (él- vuelva. E_____ a q__ (___ v______ E-p-r- a q-e (-l- v-e-v-. ------------------------- Espera a que (él) vuelva.
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. (--- esp-ro-a-q-- -e-----e-----l-pe-o. (___ e_____ a q__ s_ m_ s____ e_ p____ (-o- e-p-r- a q-e s- m- s-q-e e- p-l-. -------------------------------------- (Yo) espero a que se me seque el pelo.
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Es-ero - qu--te-m-ne-la-p-l-cul-. E_____ a q__ t______ l_ p________ E-p-r- a q-e t-r-i-e l- p-l-c-l-. --------------------------------- Espero a que termine la película.
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. E-p-r--a q-e-el--em----o--sté -e-d-. E_____ a q__ e_ s_______ e___ v_____ E-p-r- a q-e e- s-m-f-r- e-t- v-r-e- ------------------------------------ Espero a que el semáforo esté verde.
Millal sa puhkusele sõidad? ¿---n----e -a---e v-c--i-nes? ¿______ t_ v__ d_ v__________ ¿-u-n-o t- v-s d- v-c-c-o-e-? ----------------------------- ¿Cuándo te vas de vacaciones?
Veel enne suvevaheaga? ¿-ntes de- --r-no? ¿_____ d__ v______ ¿-n-e- d-l v-r-n-? ------------------ ¿Antes del verano?
Jah, enne suvevaheaja algust. Sí---nt-- ---q---empi---- --s va-a-i---s -- -era--. S__ a____ d_ q__ e_______ l__ v_________ d_ v______ S-, a-t-s d- q-e e-p-e-e- l-s v-c-c-o-e- d- v-r-n-. --------------------------------------------------- Sí, antes de que empiecen las vacaciones de verano.
Paranda katus enne, kui talv algab. R-p-r-------ja-o--nt-- ----ue--------e----vier--. R_____ e_ t_____ a____ d_ q__ l_____ e_ i________ R-p-r- e- t-j-d- a-t-s d- q-e l-e-u- e- i-v-e-n-. ------------------------------------------------- Repara el tejado antes de que llegue el invierno.
Pese oma käed enne, kui lauda istud. Láv--e---- -anos -n-e- de--en--r---a -a m-s-. L_____ l__ m____ a____ d_ s_______ a l_ m____ L-v-t- l-s m-n-s a-t-s d- s-n-a-t- a l- m-s-. --------------------------------------------- Lávate las manos antes de sentarte a la mesa.
Sulge aken enne, kui välja lähed. Cierr- ---vent-na-ant-s -- -----. C_____ l_ v______ a____ d_ s_____ C-e-r- l- v-n-a-a a-t-s d- s-l-r- --------------------------------- Cierra la ventana antes de salir.
Millal sa koju tuled? ¿C-á--o v-n---s-- --sa? ¿______ v______ a c____ ¿-u-n-o v-n-r-s a c-s-? ----------------------- ¿Cuándo vendrás a casa?
Peale tunde? ¿-----é- ----- c-ase? ¿_______ d_ l_ c_____ ¿-e-p-é- d- l- c-a-e- --------------------- ¿Después de la clase?
Jah, peale tundide lõppu. S-, -u---o -e haya--ca---o-la ---se. S__ c_____ s_ h___ a______ l_ c_____ S-, c-a-d- s- h-y- a-a-a-o l- c-a-e- ------------------------------------ Sí, cuando se haya acabado la clase.
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. Des---s ----ener -- --ci-ent------n- -u----ol-er-- trabaja-. D______ d_ t____ e_ a_________ y_ n_ p___ v_____ a t________ D-s-u-s d- t-n-r e- a-c-d-n-e- y- n- p-d- v-l-e- a t-a-a-a-. ------------------------------------------------------------ Después de tener el accidente, ya no pudo volver a trabajar.
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. De----s -e --b-r-pe-d------ -raba--, ---f-- a-A------. D______ d_ h____ p______ e_ t_______ s_ f__ a A_______ D-s-u-s d- h-b-r p-r-i-o e- t-a-a-o- s- f-e a A-é-i-a- ------------------------------------------------------ Después de haber perdido el trabajo, se fue a América.
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. D-s-u-s -e-ha-e-se -do-- ----ica- -- hiz------. D______ d_ h______ i__ a A_______ s_ h___ r____ D-s-u-s d- h-b-r-e i-o a A-é-i-a- s- h-z- r-c-. ----------------------------------------------- Después de haberse ido a América, se hizo rico.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hispaania (1-100) MP3 hispaania (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...