Vestmik

et Perekond   »   hi परिवार

2 [kaks]

Perekond

Perekond

२ [दो]

2 [do]

परिवार

[parivaar]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hindi Mängi Rohkem
vanaisa द-दा --ना-ा द-द- / न-न- द-द- / न-न- ----------- दादा / नाना 0
da--- /---a-a daada / naana d-a-a / n-a-a ------------- daada / naana
vanaema दाद- - -ा-ी द-द- / न-न- द-द- / न-न- ----------- दादी / नानी 0
d----e - -aan-e daadee / naanee d-a-e- / n-a-e- --------------- daadee / naanee
tema ja tema वह और--ह वह और वह व- औ- व- -------- वह और वह 0
va- -ur-vah vah aur vah v-h a-r v-h ----------- vah aur vah
isa प-ता प-त- प-त- ---- पिता 0
p-ta pita p-t- ---- pita
ema मात- / --ँ म-त- / म-- म-त- / म-ँ ---------- माता / माँ 0
ma-ta -----n maata / maan m-a-a / m-a- ------------ maata / maan
tema ja tema वह--- वह वह और वह व- औ- व- -------- वह और वह 0
vah a----ah vah aur vah v-h a-r v-h ----------- vah aur vah
poeg बे-ा ब-ट- ब-ट- ---- बेटा 0
b-ta beta b-t- ---- beta
tütar ब--ी ब-ट- ब-ट- ---- बेटी 0
bet-e betee b-t-e ----- betee
tema ja tema वह--- -ह वह और वह व- औ- व- -------- वह और वह 0
va--a---vah vah aur vah v-h a-r v-h ----------- vah aur vah
vend भाई भ-ई भ-ई --- भाई 0
b-aee bhaee b-a-e ----- bhaee
õde बहन बहन ब-न --- बहन 0
ba-an bahan b-h-n ----- bahan
tema ja tema वह ----ह वह और वह व- औ- व- -------- वह और वह 0
v---au--vah vah aur vah v-h a-r v-h ----------- vah aur vah
onu चाचा-- ---ा च-च- / म-म- च-च- / म-म- ----------- चाचा / मामा 0
ch---h----m-ama chaacha / maama c-a-c-a / m-a-a --------------- chaacha / maama
tädi चाची / मा-ी च-च- / म-म- च-च- / म-म- ----------- चाची / मामी 0
c-a-c-ee / maa--e chaachee / maamee c-a-c-e- / m-a-e- ----------------- chaachee / maamee
tema ja tema वह-और वह वह और वह व- औ- व- -------- वह और वह 0
va--au--vah vah aur vah v-h a-r v-h ----------- vah aur vah
Me oleme perekond. हम -- -र-व-र ह-ं हम एक पर-व-र ह-- ह- ए- प-ि-ा- ह-ं ---------------- हम एक परिवार हैं 0
h-m ek ---ivaar --in ham ek parivaar hain h-m e- p-r-v-a- h-i- -------------------- ham ek parivaar hain
Perekond ei ole väike. प---ार-छ--ा-नहीं-है पर-व-र छ-ट- नह-- ह- प-ि-ा- छ-ट- न-ी- ह- ------------------- परिवार छोटा नहीं है 0
p---v----c---t--na----hai parivaar chhota nahin hai p-r-v-a- c-h-t- n-h-n h-i ------------------------- parivaar chhota nahin hai
Perekond on suur. परि-ार----ा--ै पर-व-र बड-- ह- प-ि-ा- ब-़- ह- -------------- परिवार बड़ा है 0
pariv--r b-da---i parivaar bada hai p-r-v-a- b-d- h-i ----------------- parivaar bada hai

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kas me kõik räägime aafrika keelt?

Kõik meist pole kunagi Aafrikas käinud. Kuid on võimalik, et iga keel on seal olnud! Paljud teadlased nii igatahes arvavad. Nende arvates pärinevad kõik keeled Aafrikast. Sealt on keeled levinud ülejäänud maailma. Maailmas on kokku üle 6000 erineva keele. Kuid väidetavalt on neil kõigil Aafrika juured. Teadlased on võrrelnud erinevate keelte foneeme. Foneem on sõna väikseim üksus, mis eristab ühe sõna tähendust. Foneemi muutmisel muutub sõna tähendus. Näiteks saab tuua inglise keele. Ingliskeelsed sõnad dip ja tip tähistavad kahte erinevat asja. Seega on inglisekeeles /d/ ja /t/ kaks erinevat foneemi. Selliseid foneemilisi erinevusi on Aafrika keeltes kõige rohkem. See vähendab järsult, kuid seda tõrksamad saad Aafrikast. Täpselt sealt arvavad teadlased leidvat oma teooriale tõestust. Laienevad populatsioonid muutuvad ühtlasemaks. Äärealadel aga geneetiline mitmekesisus kasvab. See juhtub, kuna ka ‘asunike’ hulk kasvab. Mida vähem uusi geene lisandub, seda ühtlasemaks populatsioon muutub. Erinevate geenikombinatsioonide hulk väheneb. Selle tulemusena muutuvad migreerunud populatsioonid üksteisega sarnasemaks. Teadlased nimetavad seda asutaja efektiks. Kui inimesed lahkusid Aafrikast, võtsid nad kaasa ka oma keele. Kuid rändajata vähenemine tähendas keelele ka vähem uusi foneeme. Nii muutuvad ka individuaalsed keeled aja jooksul ühtsemaks. On tõestatud, et homo sapiens pärineb Aafrikast. Ootame, et näha, kas see käib ka nende keele kohta...
Kas sa teadsid?
Araabia keel kuulub maailma tähtsamate keelte hulka. Araabia keelt räägib rohkem kui 300 miljonit inimest enam kui 20 riigis. See afroaasia keel tekkis tuhandeid aastaid tagasi. Keelt räägiti alguses vaid Araabia poolsaarel ning hiljem laienes see teistesse riikidesse. Araabia kõnekeel erineb kirjakeelest väga tugevalt. Araabia keelel on väga palju erinevaid dialekte. Erinevatest piirkondadest keele rääkijaid ei mõista teineteist tihtipeale mitte üldse. Klassikalist araabia kirjakeelt räägitakse tänapäeval väga vähe. Seda võib näha eelkõige kirjavormis. Huvi araabia keele vastu on viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Inimestele tundub eriti põnev araabia kirjapilt. Seda kirjutatakse paremalt vasakule. Kes araabia keelt õppida tahab, peaks tähelepanu pöörama kindlale järjestusele. Kõigepealt hääldus, siis grammatika ja siis kirjutamine. Kes sellest kinni peab, sellel on kindlasti lõbus õppida.