Vestmik

et Perekond   »   hy ընտանիք

2 [kaks]

Perekond

Perekond

2 [երկու]

2 [yerku]

ընտանիք

yntanik’

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
vanaisa պապ պ__ պ-պ --- պապ 0
p-p p__ p-p --- pap
vanaema տ-տ տ__ տ-տ --- տատ 0
t-t t__ t-t --- tat
tema ja tema նա-և նա ն_ և ն_ ն- և ն- ------- նա և նա 0
na -e- na n_ y__ n_ n- y-v n- --------- na yev na
isa հա-ր հ___ հ-յ- ---- հայր 0
ha-r h___ h-y- ---- hayr
ema մ-յր մ___ մ-յ- ---- մայր 0
ma-r m___ m-y- ---- mayr
tema ja tema նա --նա ն_ և ն_ ն- և ն- ------- նա և նա 0
na --v--a n_ y__ n_ n- y-v n- --------- na yev na
poeg ո-դի ո___ ո-դ- ---- որդի 0
vor-i v____ v-r-i ----- vordi
tütar դ-ւս-ր դ_____ դ-ւ-տ- ------ դուստր 0
d-s-r d____ d-s-r ----- dustr
tema ja tema ն--- նա ն_ և ն_ ն- և ն- ------- նա և նա 0
n- ye--na n_ y__ n_ n- y-v n- --------- na yev na
vend ե-բայր ե_____ ե-բ-յ- ------ եղբայր 0
y-g-b-yr y_______ y-g-b-y- -------- yeghbayr
õde ք--յր ք____ ք-ւ-ր ----- քույր 0
k-uyr k____ k-u-r ----- k’uyr
tema ja tema ն- ---ա ն_ և ն_ ն- և ն- ------- նա և նա 0
na y-- na n_ y__ n_ n- y-v n- --------- na yev na
onu h--եղ---ր--ե-ի h_____________ h-ր-ղ-ա-ր-ք-ռ- -------------- hորեղբայր/քեռի 0
h----h--y-/k’ye-ri h_________________ h-r-g-b-y-/-’-e-r- ------------------ horeghbayr/k’yerri
tädi մո---ու---հ-րաք--յր մ__________________ մ-ր-ք-ւ-ր-հ-ր-ք-ւ-ր ------------------- մորաքույր/հորաքույր 0
mora--u-r/h-r----yr m__________________ m-r-k-u-r-h-r-k-u-r ------------------- morak’uyr/horak’uyr
tema ja tema նա ---ա ն_ և ն_ ն- և ն- ------- նա և նա 0
na------a n_ y__ n_ n- y-v n- --------- na yev na
Me oleme perekond. Մ----մի-ըն--նի-----: Մ___ մ_ ը______ ե___ Մ-ն- մ- ը-տ-ն-ք ե-ք- -------------------- Մենք մի ընտանիք ենք: 0
M---’ m- yn-an-k- y---’ M____ m_ y_______ y____ M-n-’ m- y-t-n-k- y-n-’ ----------------------- Menk’ mi yntanik’ yenk’
Perekond ei ole väike. Ը--ա--քը-փոք- չէ: Ը_______ փ___ չ__ Ը-տ-ն-ք- փ-ք- չ-: ----------------- Ընտանիքը փոքր չէ: 0
Y----ik-- ---o-’- ---e Y________ p______ c___ Y-t-n-k-y p-v-k-r c-’- ---------------------- Yntanik’y p’vok’r ch’e
Perekond on suur. Ընտ--իքը մեծ է: Ը_______ մ__ է_ Ը-տ-ն-ք- մ-ծ է- --------------- Ընտանիքը մեծ է: 0
Y-t-n--’y m-t- e Y________ m___ e Y-t-n-k-y m-t- e ---------------- Yntanik’y mets e

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + armeenlane (1-100) MP3 armeenlane (1-100)
Videot ei leitud!

Kas me kõik räägime aafrika keelt?

Kõik meist pole kunagi Aafrikas käinud. Kuid on võimalik, et iga keel on seal olnud! Paljud teadlased nii igatahes arvavad. Nende arvates pärinevad kõik keeled Aafrikast. Sealt on keeled levinud ülejäänud maailma. Maailmas on kokku üle 6000 erineva keele. Kuid väidetavalt on neil kõigil Aafrika juured. Teadlased on võrrelnud erinevate keelte foneeme. Foneem on sõna väikseim üksus, mis eristab ühe sõna tähendust. Foneemi muutmisel muutub sõna tähendus. Näiteks saab tuua inglise keele. Ingliskeelsed sõnad dip ja tip tähistavad kahte erinevat asja. Seega on inglisekeeles /d/ ja /t/ kaks erinevat foneemi. Selliseid foneemilisi erinevusi on Aafrika keeltes kõige rohkem. See vähendab järsult, kuid seda tõrksamad saad Aafrikast. Täpselt sealt arvavad teadlased leidvat oma teooriale tõestust. Laienevad populatsioonid muutuvad ühtlasemaks. Äärealadel aga geneetiline mitmekesisus kasvab. See juhtub, kuna ka ‘asunike’ hulk kasvab. Mida vähem uusi geene lisandub, seda ühtlasemaks populatsioon muutub. Erinevate geenikombinatsioonide hulk väheneb. Selle tulemusena muutuvad migreerunud populatsioonid üksteisega sarnasemaks. Teadlased nimetavad seda asutaja efektiks. Kui inimesed lahkusid Aafrikast, võtsid nad kaasa ka oma keele. Kuid rändajata vähenemine tähendas keelele ka vähem uusi foneeme. Nii muutuvad ka individuaalsed keeled aja jooksul ühtsemaks. On tõestatud, et homo sapiens pärineb Aafrikast. Ootame, et näha, kas see käib ka nende keele kohta...
Kas sa teadsid?
Araabia keel kuulub maailma tähtsamate keelte hulka. Araabia keelt räägib rohkem kui 300 miljonit inimest enam kui 20 riigis. See afroaasia keel tekkis tuhandeid aastaid tagasi. Keelt räägiti alguses vaid Araabia poolsaarel ning hiljem laienes see teistesse riikidesse. Araabia kõnekeel erineb kirjakeelest väga tugevalt. Araabia keelel on väga palju erinevaid dialekte. Erinevatest piirkondadest keele rääkijaid ei mõista teineteist tihtipeale mitte üldse. Klassikalist araabia kirjakeelt räägitakse tänapäeval väga vähe. Seda võib näha eelkõige kirjavormis. Huvi araabia keele vastu on viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Inimestele tundub eriti põnev araabia kirjapilt. Seda kirjutatakse paremalt vasakule. Kes araabia keelt õppida tahab, peaks tähelepanu pöörama kindlale järjestusele. Kõigepealt hääldus, siis grammatika ja siis kirjutamine. Kes sellest kinni peab, sellel on kindlasti lõbus õppida.