Vestmik

et Arvud   »   hi संख्या

7 [seitse]

Arvud

Arvud

७ [सात]

7 [saat]

संख्या

[sankhya]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hindi Mängi Rohkem
Ma loendan: मैं ग--त- / --नत- ह-ँ मैं गि__ / गि__ हूँ म-ं ग-न-ा / ग-न-ी ह-ँ --------------------- मैं गिनता / गिनती हूँ 0
m-in--inata-- -ina-ee--oon m___ g_____ / g______ h___ m-i- g-n-t- / g-n-t-e h-o- -------------------------- main ginata / ginatee hoon
üks, kaks, kolm एक, -ो,--ीन ए__ दो_ ती_ ए-, द-, त-न ----------- एक, दो, तीन 0
e-------teen e__ d__ t___ e-, d-, t-e- ------------ ek, do, teen
Ma loendan kolmeni. मैं त---त--गि----/-ग-न---ह-ँ मैं ती_ त_ गि__ / गि__ हूँ म-ं त-न त- ग-न-ा / ग-न-ी ह-ँ ---------------------------- मैं तीन तक गिनता / गिनती हूँ 0
m-i---e-- t-k-g-n-t- ---i-a--e hoon m___ t___ t__ g_____ / g______ h___ m-i- t-e- t-k g-n-t- / g-n-t-e h-o- ----------------------------------- main teen tak ginata / ginatee hoon
Ma loendan edasi: म---आ---ग-नता-/ गिन-ी --ँ मैं आ_ गि__ / गि__ हूँ म-ं आ-े ग-न-ा / ग-न-ी ह-ँ ------------------------- मैं आगे गिनता / गिनती हूँ 0
ma------- g-n--a-/ ---at-- hoon m___ a___ g_____ / g______ h___ m-i- a-g- g-n-t- / g-n-t-e h-o- ------------------------------- main aage ginata / ginatee hoon
neli, viis, kuus, च-र,--ा-च, -ः चा__ पाँ__ छः च-र- प-ँ-, छ- ------------- चार, पाँच, छः 0
ch-a---p--nch- --hah c_____ p______ c____ c-a-r- p-a-c-, c-h-h -------------------- chaar, paanch, chhah
seitse, kaheksa, üheksa सा-,--ठ---ौ सा__ आ__ नौ स-त- आ-, न- ----------- सात, आठ, नौ 0
s--t,-aa------u s____ a____ n__ s-a-, a-t-, n-u --------------- saat, aath, nau
Ma loendan. मै- ----ा---गिन-ी---ँ मैं गि__ / गि__ हूँ म-ं ग-न-ा / ग-न-ी ह-ँ --------------------- मैं गिनता / गिनती हूँ 0
m--n-gina-a - -i--te- ho-n m___ g_____ / g______ h___ m-i- g-n-t- / g-n-t-e h-o- -------------------------- main ginata / ginatee hoon
Sa loendad. तुम -ि-ते---गि-----ो तु_ गि__ / गि__ हो त-म ग-न-े / ग-न-ी ह- -------------------- तुम गिनते / गिनती हो 0
t-m ----te /-g-n--e---o t__ g_____ / g______ h_ t-m g-n-t- / g-n-t-e h- ----------------------- tum ginate / ginatee ho
Ta loendab. व- ग-न-- -ै व_ गि__ है व- ग-न-ा ह- ----------- वह गिनता है 0
va- g---ta --i v__ g_____ h__ v-h g-n-t- h-i -------------- vah ginata hai
Üks. Esimene. एक. -हल--/ पह---/ -ह-े ए__ प__ / प__ / प__ ए-. प-ल- / प-ल- / प-ल- ---------------------- एक. पहला / पहली / पहले 0
ek---aha-----p-halee / p--a-e e__ p_____ / p______ / p_____ e-. p-h-l- / p-h-l-e / p-h-l- ----------------------------- ek. pahala / pahalee / pahale
Kaks. Teine. दो.-दूस---- द-सरी - --सरे दो_ दू__ / दू__ / दू__ द-. द-स-ा / द-स-ी / द-स-े ------------------------- दो. दूसरा / दूसरी / दूसरे 0
do---oosa-a - doo-a----/ ---s-re d__ d______ / d_______ / d______ d-. d-o-a-a / d-o-a-e- / d-o-a-e -------------------------------- do. doosara / doosaree / doosare
Kolm. Kolmas. तीन- -ी-रा / त-स------ीसरे ती__ ती__ / ती__ / ती__ त-न- त-स-ा / त-स-ी / त-स-े -------------------------- तीन. तीसरा / तीसरी / तीसरे 0
t-------e-ar--/ --e-ar-e /-t-----e t____ t______ / t_______ / t______ t-e-. t-e-a-a / t-e-a-e- / t-e-a-e ---------------------------------- teen. teesara / teesaree / teesare
Neli. Neljas. चा-. चौथ--/-चौथ--/--ौ-े चा__ चौ_ / चौ_ / चौ_ च-र- च-थ- / च-थ- / च-थ- ----------------------- चार. चौथा / चौथी / चौथे 0
ch--r.--ha---a - c----------cha-the c_____ c______ / c_______ / c______ c-a-r- c-a-t-a / c-a-t-e- / c-a-t-e ----------------------------------- chaar. chautha / chauthee / chauthe
Viis. Viies. पा--. -ाँ-वा ----ँचवी-/---ँचवे पाँ__ पाँ__ / पाँ__ / पाँ__ प-ँ-. प-ँ-व- / प-ँ-व- / प-ँ-व- ------------------------------ पाँच. पाँचवा / पाँचवी / पाँचवे 0
pa-nch. pa-nchava - -a--chavee-- paanc-a-e p______ p________ / p_________ / p________ p-a-c-. p-a-c-a-a / p-a-c-a-e- / p-a-c-a-e ------------------------------------------ paanch. paanchava / paanchavee / paanchave
Kuus. Kuues. छ-- -ठ- /--ठ- - छ-े छः_ छ_ / छ_ / छ_ छ-. छ-ा / छ-ी / छ-े ------------------- छः. छठा / छठी / छठे 0
ch---. chh-t-a-----ha--ee / ch-a-he c_____ c______ / c_______ / c______ c-h-h- c-h-t-a / c-h-t-e- / c-h-t-e ----------------------------------- chhah. chhatha / chhathee / chhathe
Seitse. Seitsmes. सा------व----स-तवी-- सा--े सा__ सा__ / सा__ / सा__ स-त- स-त-ा / स-त-ी / स-त-े -------------------------- सात. सातवा / सातवी / सातवे 0
saat. ----a-a------ta--e---s-a-ave s____ s______ / s_______ / s______ s-a-. s-a-a-a / s-a-a-e- / s-a-a-e ---------------------------------- saat. saatava / saatavee / saatave
Kaheksa. Kaheksas. आठ.-आ-वा-/ आठव--/ आ--े आ__ आ__ / आ__ / आ__ आ-. आ-व- / आ-व- / आ-व- ---------------------- आठ. आठवा / आठवी / आठवे 0
aa-h---ath--- - aat-avee ----t---e a____ a______ / a_______ / a______ a-t-. a-t-a-a / a-t-a-e- / a-t-a-e ---------------------------------- aath. aathava / aathavee / aathave
Üheksa. Üheksas. न-- नौ---/-नौ---- -ौवे नौ_ नौ_ / नौ_ / नौ_ न-. न-व- / न-व- / न-व- ---------------------- नौ. नौवा / नौवी / नौवे 0
n-u- nau---- nau-ee-/-----e n___ n____ / n_____ / n____ n-u- n-u-a / n-u-e- / n-u-e --------------------------- nau. nauva / nauvee / nauve

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.