Vestmik

et Arvud   »   uz Hisoblash

7 [seitse]

Arvud

Arvud

7 [etti]

Hisoblash

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Ma loendan: Me---isob-aym--: M__ h___________ M-n h-s-b-a-m-n- ---------------- Men hisoblayman: 0
üks, kaks, kolm bi--ikk- --h b__ i___ u__ b-r i-k- u-h ------------ bir ikki uch 0
Ma loendan kolmeni. M-n ---g---a---so--a-m-n. M__ u_______ h___________ M-n u-h-a-h- h-s-b-a-m-n- ------------------------- Men uchgacha hisoblayman. 0
Ma loendan edasi: M-n ---o---sh-a ----m et---n: M__ h__________ d____ e______ M-n h-s-b-a-h-a d-v-m e-a-a-: ----------------------------- Men hisoblashda davom etaman: 0
neli, viis, kuus, tor-- b---- olti, t____ b____ o____ t-r-, b-s-, o-t-, ----------------- tort, besh, olti, 0
seitse, kaheksa, üheksa et-i s-k--z -o-qiz e___ s_____ t_____ e-t- s-k-i- t-q-i- ------------------ etti sakkiz toqqiz 0
Ma loendan. hiso-l-ym-n h__________ h-s-b-a-m-n ----------- hisoblayman 0
Sa loendad. s-----so-laysiz s__ h__________ s-z h-s-b-a-s-z --------------- siz hisoblaysiz 0
Ta loendab. Ayt--. A_____ A-t-i- ------ Aytdi. 0
Üks. Esimene. Bi-- Birinch-. B___ B________ B-r- B-r-n-h-. -------------- Bir. Birinchi. 0
Kaks. Teine. I---.---ki--h--i. I____ I__________ I-k-. I-k-n-h-s-. ----------------- Ikki. Ikkinchisi. 0
Kolm. Kolmas. Uc-.-Uc--------. U___ U__________ U-h- U-h-n-h-s-. ---------------- Uch. Uchinchisi. 0
Neli. Neljas. Tort- -o----ch-s-. T____ T___________ T-r-. T-r-i-c-i-i- ------------------ Tort. Tortinchisi. 0
Viis. Viies. Bes-. -es-inc-i--. B____ B___________ B-s-. B-s-i-c-i-i- ------------------ Besh. Beshinchisi. 0
Kuus. Kuues. Olt-.-O------i--. O____ O__________ O-t-. O-t-n-h-s-. ----------------- Olti. Oltinchisi. 0
Seitse. Seitsmes. Ye--i--E-t---his-. Y_____ E__________ Y-t-i- E-t-n-h-s-. ------------------ Yetti. Ettinchisi. 0
Kaheksa. Kaheksas. S----------ki--n-his-. S______ S_____________ S-k-i-. S-k-i-i-c-i-i- ---------------------- Sakkiz. Sakkizinchisi. 0
Üheksa. Üheksas. To--iz- -oq-i-inc--. T______ T___________ T-q-i-. T-q-i-i-c-i- -------------------- Toqqiz. Toqqizinchi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 usbeki (1-100)
Videot ei leitud!

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.