Vestmik

et Eile – täna – homme   »   hi कल – आज – कल

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

१० [दस]

10 [das]

कल – आज – कल

kal – aaj – kal

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hindi Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. क- श--व-र था क_ श___ था क- श-ि-ा- थ- ------------ कल शनिवार था 0
k---s---i---r-tha k__ s________ t__ k-l s-a-i-a-r t-a ----------------- kal shanivaar tha
Eile olin ma kinos. कल -ै---़-ल्म द---े --- -ा---गय- -ी क_ मैं फ़ि__ दे__ ग_ था / ग_ थी क- म-ं फ-ि-्- द-ख-े ग-ा थ- / ग-ी थ- ----------------------------------- कल मैं फ़िल्म देखने गया था / गयी थी 0
ka--m------l---e-h-n- ---a th- - gaye- --ee k__ m___ f___ d______ g___ t__ / g____ t___ k-l m-i- f-l- d-k-a-e g-y- t-a / g-y-e t-e- ------------------------------------------- kal main film dekhane gaya tha / gayee thee
Film oli huvitav. फ--ल-म -िलच--प -ी फ़ि__ दि____ थी फ-ि-्- द-ल-स-प थ- ----------------- फ़िल्म दिलचस्प थी 0
f--m-d-la-ha-- -h-e f___ d________ t___ f-l- d-l-c-a-p t-e- ------------------- film dilachasp thee
Täna on pühapäev. आज--तवा---ै आ_ इ___ है आ- इ-व-र ह- ----------- आज इतवार है 0
a-j i-a-aa---ai a__ i______ h__ a-j i-a-a-r h-i --------------- aaj itavaar hai
Täna ma ei tööta. आ----ं-क-म-न--ं--र र-- /--ह- -ूँ आ_ मैं का_ न_ क_ र_ / र_ हूँ आ- म-ं क-म न-ी- क- र-ा / र-ी ह-ँ -------------------------------- आज मैं काम नहीं कर रहा / रही हूँ 0
a-- -ain --a- --h-- ka- r-h- ---ahe- ho-n a__ m___ k___ n____ k__ r___ / r____ h___ a-j m-i- k-a- n-h-n k-r r-h- / r-h-e h-o- ----------------------------------------- aaj main kaam nahin kar raha / rahee hoon
Ma jään koju. मै--घर---------ा---रहूँ-ी मैं घ_ प_ र__ / र__ म-ं घ- प- र-ू-ग- / र-ू-ग- ------------------------- मैं घर पर रहूँगा / रहूँगी 0
m-----ha- --- -------a - -aho-ng-e m___ g___ p__ r_______ / r________ m-i- g-a- p-r r-h-o-g- / r-h-o-g-e ---------------------------------- main ghar par rahoonga / rahoongee
Homme on esmaspäev. क--सो--ा---ै क_ सो___ है क- स-म-ा- ह- ------------ कल सोमवार है 0
k-l -o-avaa- hai k__ s_______ h__ k-l s-m-v-a- h-i ---------------- kal somavaar hai
Homme teen jälle tööd. क- -ैं---र--े काम-करूँगा / -र--गी क_ मैं फि_ से का_ क__ / क__ क- म-ं फ-र स- क-म क-ू-ग- / क-ू-ग- --------------------------------- कल मैं फिर से काम करूँगा / करूँगी 0
k-l---in-phi---e-kaa--ka--ong--/-ka-o-n-ee k__ m___ p___ s_ k___ k_______ / k________ k-l m-i- p-i- s- k-a- k-r-o-g- / k-r-o-g-e ------------------------------------------ kal main phir se kaam karoonga / karoongee
Ma töötan büroos. मै---ा-्य-लय-म-- क-म ---ा / क-त- हूँ मैं का____ में का_ क__ / क__ हूँ म-ं क-र-य-ल- म-ं क-म क-त- / क-त- ह-ँ ------------------------------------ मैं कार्यालय में काम करता / करती हूँ 0
m----ka--ya-l-y me-n----- ka--ta / ----t-e----n m___ k_________ m___ k___ k_____ / k______ h___ m-i- k-a-y-a-a- m-i- k-a- k-r-t- / k-r-t-e h-o- ----------------------------------------------- main kaaryaalay mein kaam karata / karatee hoon
Kes see on? व---ौन ह-? व_ कौ_ है_ व- क-न ह-? ---------- वह कौन है? 0
v---k----ha-? v__ k___ h___ v-h k-u- h-i- ------------- vah kaun hai?
See on Peter. वह -ीट- है व_ पी__ है व- प-ट- ह- ---------- वह पीटर है 0
v---p----r -ai v__ p_____ h__ v-h p-e-a- h-i -------------- vah peetar hai
Peter on õpilane. प-ट- वि--य---थी है पी__ वि____ है प-ट- व-द-य-र-थ- ह- ------------------ पीटर विद्यार्थी है 0
p-e-a----dy-ar--ee h-i p_____ v__________ h__ p-e-a- v-d-a-r-h-e h-i ---------------------- peetar vidyaarthee hai
Kes see on? वह-------? व_ कौ_ है_ व- क-न ह-? ---------- वह कौन है? 0
vah-kau-----? v__ k___ h___ v-h k-u- h-i- ------------- vah kaun hai?
See on Martha. व--मा---ा है व_ मा__ है व- म-र-थ- ह- ------------ वह मार्था है 0
va- ---rt-a hai v__ m______ h__ v-h m-a-t-a h-i --------------- vah maartha hai
Martha on sekretär. मा--था---क--े-र---ै मा__ से____ है म-र-थ- स-क-र-ट-ी ह- ------------------- मार्था सेक्रेटरी है 0
ma--tha-s-kr-tar-e -ai m______ s_________ h__ m-a-t-a s-k-e-a-e- h-i ---------------------- maartha sekretaree hai
Peter ja Martha on sõbrad. पीटर-औ- म--्था -ो-्--हैं पी__ औ_ मा__ दो__ हैं प-ट- औ- म-र-थ- द-स-त ह-ं ------------------------ पीटर और मार्था दोस्त हैं 0
peet-- --- --art----o-- -a-n p_____ a__ m______ d___ h___ p-e-a- a-r m-a-t-a d-s- h-i- ---------------------------- peetar aur maartha dost hain
Peter on Martha poiss-sõber. पीट----र--ा--- दो-्- है पी__ मा__ का दो__ है प-ट- म-र-थ- क- द-स-त ह- ----------------------- पीटर मार्था का दोस्त है 0
pe---- -a-r-h--k- ---t--ai p_____ m______ k_ d___ h__ p-e-a- m-a-t-a k- d-s- h-i -------------------------- peetar maartha ka dost hai
Martha on Peteri tüdruksõber. मार्-- प-ट- -ी-दोस-त-है मा__ पी__ की दो__ है म-र-थ- प-ट- क- द-स-त ह- ----------------------- मार्था पीटर की दोस्त है 0
m--r-----e--ar ke- -ost---i m______ p_____ k__ d___ h__ m-a-t-a p-e-a- k-e d-s- h-i --------------------------- maartha peetar kee dost hai

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!