Vestmik

et Joogid   »   sv Drycker

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [tolv]

Drycker

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Ma joon teed. J---dr-ck-- -e. J__ d______ t__ J-g d-i-k-r t-. --------------- Jag dricker te. 0
Ma joon kohvi. Ja- dri---r k-ff-. J__ d______ k_____ J-g d-i-k-r k-f-e- ------------------ Jag dricker kaffe. 0
Ma joon mineraalvett. Jag-dr--k---m----a-------. J__ d______ m_____________ J-g d-i-k-r m-n-r-l-a-t-n- -------------------------- Jag dricker mineralvatten. 0
Jood sa teed sidruniga? D-i-----d--t- med-c--r--? D______ d_ t_ m__ c______ D-i-k-r d- t- m-d c-t-o-? ------------------------- Dricker du te med citron? 0
Jood sa kohvi suhkruga? D--ck-r-du--aff- -ed -ocke-? D______ d_ k____ m__ s______ D-i-k-r d- k-f-e m-d s-c-e-? ---------------------------- Dricker du kaffe med socker? 0
Jood sa vett jääga? Dr--ke- -u ------ -e--is? D______ d_ v_____ m__ i__ D-i-k-r d- v-t-e- m-d i-? ------------------------- Dricker du vatten med is? 0
Siin on pidu. Här -r--n f-st. H__ ä_ e_ f____ H-r ä- e- f-s-. --------------- Här är en fest. 0
Inimesed joovad šampust. Fo-k dricker mo-ss-ra-----i-. F___ d______ m__________ v___ F-l- d-i-k-r m-u-s-r-n-e v-n- ----------------------------- Folk dricker mousserande vin. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. F-lk-d----e- vin --- -l. F___ d______ v__ o__ ö__ F-l- d-i-k-r v-n o-h ö-. ------------------------ Folk dricker vin och öl. 0
Jood sa alkoholi? D-ick-r-du-alkohol? D______ d_ a_______ D-i-k-r d- a-k-h-l- ------------------- Dricker du alkohol? 0
Jood sa viskit? D--cke--du w-i-ky? D______ d_ w______ D-i-k-r d- w-i-k-? ------------------ Dricker du whisky? 0
Jood sa koolat rummiga? D---k-r d- C------l---ed---m? D______ d_ C________ m__ r___ D-i-k-r d- C-c---o-a m-d r-m- ----------------------------- Dricker du Coca-Cola med rom? 0
Mulle ei meeldi šampus. J-g -y-k-r----e o- -ousse----- --n. J__ t_____ i___ o_ m__________ v___ J-g t-c-e- i-t- o- m-u-s-r-n-e v-n- ----------------------------------- Jag tycker inte om mousserande vin. 0
Mulle ei meeldi vein. J-g --c-e- -nt---m ---. J__ t_____ i___ o_ v___ J-g t-c-e- i-t- o- v-n- ----------------------- Jag tycker inte om vin. 0
Mulle ei meeldi õlu. Jag-t--ke- -----om--l. J__ t_____ i___ o_ ö__ J-g t-c-e- i-t- o- ö-. ---------------------- Jag tycker inte om öl. 0
Beebile meeldib piim. B--yn ty-ke---- m--lk. B____ t_____ o_ m_____ B-b-n t-c-e- o- m-ö-k- ---------------------- Babyn tycker om mjölk. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. B---et t-cke- o- --o-la--jölk o---äppel-u--e. B_____ t_____ o_ c___________ o__ ä__________ B-r-e- t-c-e- o- c-o-l-d-j-l- o-h ä-p-l-u-c-. --------------------------------------------- Barnet tycker om chokladmjölk och äppeljuice. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. K-in--- ty--er--m ap--s-n-u--- och-gra--fr-k-j--ce. K______ t_____ o_ a___________ o__ g_______________ K-i-n-n t-c-e- o- a-e-s-n-u-c- o-h g-a-e-r-k-j-i-e- --------------------------------------------------- Kvinnan tycker om apelsinjuice och grapefruktjuice. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!