Vestmik

et Puuviljad ja toiduained   »   eo Fruktoj kaj nutraĵoj

15 [viisteist]

Puuviljad ja toiduained

Puuviljad ja toiduained

15 [dek kvin]

Fruktoj kaj nutraĵoj

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Mul on maasikas. Mi-h---- f-a-o-. M_ h____ f______ M- h-v-s f-a-o-. ---------------- Mi havas fragon. 0
Mul on kiivi ja melon. Mi-ha--- k--on k-j-m-lo-on. M_ h____ k____ k__ m_______ M- h-v-s k-v-n k-j m-l-n-n- --------------------------- Mi havas kivon kaj melonon. 0
Mul on apelsin ja greip. Mi---va- o-anĝ-- k-j -r-p-r--to-. M_ h____ o______ k__ g___________ M- h-v-s o-a-ĝ-n k-j g-a-f-u-t-n- --------------------------------- Mi havas oranĝon kaj grapfrukton. 0
Mul on õun ja mango. Mi ha--s-po-on--a- --ng--. M_ h____ p____ k__ m______ M- h-v-s p-m-n k-j m-n-o-. -------------------------- Mi havas pomon kaj mangon. 0
Mul on banaan ja ananass. M- --va--b--a--n-ka-----n-son. M_ h____ b______ k__ a________ M- h-v-s b-n-n-n k-j a-a-a-o-. ------------------------------ Mi havas bananon kaj ananason. 0
Ma teen puuviljasalatit. Mi-far-- f-ukt-- -a-a---. M_ f____ f______ s_______ M- f-r-s f-u-t-n s-l-t-n- ------------------------- Mi faras fruktan salaton. 0
Ma söön röstsaia. M---anĝas r-stpano-. M_ m_____ r_________ M- m-n-a- r-s-p-n-n- -------------------- Mi manĝas rostpanon. 0
Ma söön võiga röstsaia. Mi-----as -o-----o---un--ut-r-. M_ m_____ r________ k__ b______ M- m-n-a- r-s-p-n-n k-n b-t-r-. ------------------------------- Mi manĝas rostpanon kun butero. 0
Ma söön või ja marmelaadiga röstsaia. M---a-ĝ-- -o-tp-no- -un-b-tero-k-j -o-fit-ĵo. M_ m_____ r________ k__ b_____ k__ k_________ M- m-n-a- r-s-p-n-n k-n b-t-r- k-j k-n-i-a-o- --------------------------------------------- Mi manĝas rostpanon kun butero kaj konfitaĵo. 0
Ma söön võileiba. M- m-n--s -a----ĉ--. M_ m_____ s_________ M- m-n-a- s-n-v-ĉ-n- -------------------- Mi manĝas sandviĉon. 0
Ma söön margariiniga võileiba. Mi----ĝ----a--v---- --n m--ga-ino. M_ m_____ s________ k__ m_________ M- m-n-a- s-n-v-ĉ-n k-n m-r-a-i-o- ---------------------------------- Mi manĝas sandviĉon kun margarino. 0
Ma söön margariini ja tomatiga võileiba. Mi-manĝ-s ----v--on-kun---r-ari-- --j-to--t-j. M_ m_____ s________ k__ m________ k__ t_______ M- m-n-a- s-n-v-ĉ-n k-n m-r-a-i-o k-j t-m-t-j- ---------------------------------------------- Mi manĝas sandviĉon kun margarino kaj tomatoj. 0
Meil on vaja leiba ja riisi. Ni b---n-- -a-on-ka- r--o-. N_ b______ p____ k__ r_____ N- b-z-n-s p-n-n k-j r-z-n- --------------------------- Ni bezonas panon kaj rizon. 0
Meil on vaja kala ja steike. Ni b-zonas -i----k-j -if-t-k--n. N_ b______ f____ k__ b__________ N- b-z-n-s f-ŝ-n k-j b-f-t-k-j-. -------------------------------- Ni bezonas fiŝon kaj bifstekojn. 0
Meil on vaja pitsat ja spagette. N----zon-- ---o- kaj---ag----n. N_ b______ p____ k__ s_________ N- b-z-n-s p-c-n k-j s-a-e-o-n- ------------------------------- Ni bezonas picon kaj spagetojn. 0
Mida meil veel vaja on? K--n ----n n- bez-n--? K___ a____ n_ b_______ K-o- a-i-n n- b-z-n-s- ---------------------- Kion alian ni bezonas? 0
Meil on supi jaoks porgandeid ja tomateid vaja. Ni ---onas--ar---j- k-j ---ato-n-por la ---o. N_ b______ k_______ k__ t_______ p__ l_ s____ N- b-z-n-s k-r-t-j- k-j t-m-t-j- p-r l- s-p-. --------------------------------------------- Ni bezonas karotojn kaj tomatojn por la supo. 0
Kus asub kauplus? Ki----t-s --p-r-a---o? K__ e____ s___________ K-e e-t-s s-p-r-a-a-o- ---------------------- Kie estas superbazaro? 0

Meedia ja keel

Meie keelt mõjutab ka meedia. Eriti suurt rolli mängib uue meedia mõju. Lühisõnumid, e-post ja jututoad on loonud täiesti uue keele. Muidugi on antud keel igas riigis erinev. Samas võib teatud omadusi leida siiski kõigis meediakeeltes. Ennekõike on meile kui kasutajatele oluline kiirus. Kuigi me kirjutame, tahame me luua vahetut suhtlust. Tähendab, me tahame vahetada teavet võimalikult kiiresti. Nii me simuleerime tegelikku vestlust. Nii on meie keel omandanud verbaalse B388 Sõnad või laused on sageli lühendatud. Tavaliselt ei pöörata tähelepanu grammatika ja kirjavahemärkide reeglitele. Õigekiri on vabam ja eessõnu ei kasutata. Meediakeeles väljendatakse tundeid harva. Selle asemel eelistame me kasutada nn emotikone. Need on sümbolid, mis näitavad, mida me hetkel tunneme. Samuti on olemas sõnumite saatmiseks erinevad koodid ja vestluste pidamiseks vastav släng. Meediakeel on seega väga taandatud keel. Kuid kõik (kasutajad) kasutavad seda sarnaselt. Uuringud näitavad, et haridus või intellekt seda ei mõjuta. Noorukitele meeldib eriti palju meediakeelt kasutada. Seepärast arvavad kriitikud, et meie keel on ohus. Teadusmaailmas ei nähta antud nähtust nii pessimistlikult. Sest lapsed suudavad eristada, millal ja kuidas nad kirjutama peavad. Spetsialistid usuvad, et uue meedia keelel on isegi eeliseid. See võib kaasa aidata laste keeleoskusele ja loomingulisusele. Lisaks kijrjutatakse täna rohkem – mitte kirju, vaid meile! Me oleme sellega rahul!
Kas sa teadsid?
Gruusia keelt räägib umbes 4 miljonit inimest. Gruusia keel kuulub Lõuna-Kaukaasia keelte hulka. Seda kirjutatakse oma märgisüsteemis, gruusia tähestikus. See kiri koosneb 33 kirjatähest. Neil on sama järjestus, mis kreeka tähestikul. Gruusia kiri pärineb aga aramea keelest. Gruusia keelele on tüüpiline paljud kaashäälikud, mis teineteisele järgneda võivad. Välismaalastele on seetõttu mõned gruusiakeelsed sõnad rasked hääldada. Ka grammatika ei ole nii lihtne. Selles on palju elemente, mida üheski teises keeles ei leidu. Gruusia keele sõnavara jutustab palju Kaukasuse ajaloost. See sisaldab palju sõnu, mis teistest keeltest üle on võetud. Nende keelte hulka kuuluvad näiteks kreeka, pärsia, araabia, vene ja türgi keel. Gruusia keele erilisus on aga selle pikk traditsioon. Gruusia keel kuulub maailma vanimate elavate kultuurikeelte hulka!