Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   hi ऋतु और मौसम

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

१६ [सोलह]

16 [solah]

ऋतु और मौसम

rtu aur mausam

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hindi Mängi Rohkem
Need on aastaajad: ऋतु-- य--ह--ी-ह-ं ऋ__ ये हो_ हैं ऋ-ु-ं य- ह-त- ह-ं ----------------- ऋतुऐं ये होती हैं 0
r--ain--e h-t-e -a-n r_____ y_ h____ h___ r-u-i- y- h-t-e h-i- -------------------- rtuain ye hotee hain
Kevad, suvi, वसंत- गर्-ी व___ ग__ व-ं-, ग-्-ी ----------- वसंत, गर्मी 0
vas--t--ga---e v______ g_____ v-s-n-, g-r-e- -------------- vasant, garmee
sügis ja talv. श-त-औ--सर-दी श__ औ_ स__ श-त औ- स-्-ी ------------ शरत और सर्दी 0
s--r-- ----s-r--e s_____ a__ s_____ s-a-a- a-r s-r-e- ----------------- sharat aur sardee
Suvi on kuum. ग-्म- -रम हो-ी--ै ग__ ग__ हो_ है ग-्-ी ग-म ह-त- ह- ----------------- गर्मी गरम होती है 0
g-rme--ga-am-hote---ai g_____ g____ h____ h__ g-r-e- g-r-m h-t-e h-i ---------------------- garmee garam hotee hai
Suvel paistab päike. गर--- में सू-ज-च---- -ै ग__ में सू__ च___ है ग-्-ी म-ं स-र- च-क-ा ह- ----------------------- गर्मी में सूरज चमकता है 0
garmee-m-i- s--raj -h-m-k----hai g_____ m___ s_____ c________ h__ g-r-e- m-i- s-o-a- c-a-a-a-a h-i -------------------------------- garmee mein sooraj chamakata hai
Suvel käime hea meelega jalutamas. हम-----्-ी--ें -ह-------छा --त---ै ह_ ग__ में ट___ अ__ ल__ है ह-े- ग-्-ी म-ं ट-ल-ा अ-्-ा ल-त- ह- ---------------------------------- हमें गर्मी में टहलना अच्छा लगता है 0
hame- -arm-- mei---a--l-------chha--ag-ta -ai h____ g_____ m___ t_______ a______ l_____ h__ h-m-n g-r-e- m-i- t-h-l-n- a-h-h-a l-g-t- h-i --------------------------------------------- hamen garmee mein tahalana achchha lagata hai
Talv on külm. स---- ठण--ी हो-ी-है स__ ठ__ हो_ है स-्-ी ठ-्-ी ह-त- ह- ------------------- सर्दी ठण्डी होती है 0
sard---t-andee h--e- -ai s_____ t______ h____ h__ s-r-e- t-a-d-e h-t-e h-i ------------------------ sardee thandee hotee hai
Talvel sajab lund või vihma. स---ी--े- ब--फ़-----ी--ै -ा ब---श होती -ै स__ में ब__ गि__ है या बा__ हो_ है स-्-ी म-ं ब-्- ग-र-ी ह- य- ब-र-श ह-त- ह- ---------------------------------------- सर्दी में बर्फ़ गिरती है या बारिश होती है 0
sa-de- mein -arf gi-at-e--a- -- ---r--h---t-e--ai s_____ m___ b___ g______ h__ y_ b______ h____ h__ s-r-e- m-i- b-r- g-r-t-e h-i y- b-a-i-h h-t-e h-i ------------------------------------------------- sardee mein barf giratee hai ya baarish hotee hai
Talvel oleme hea meelega kodus. ह--ं -र--- मे---र-प- रह-- अ-्छा---त---ै ह_ स__ में घ_ प_ र__ अ__ ल__ है ह-े- स-्-ी म-ं घ- प- र-न- अ-्-ा ल-त- ह- --------------------------------------- हमें सर्दी में घर पर रहना अच्छा लगता है 0
ha-e--sa-d-----in-gh-r-----r----a-a-h-h-- -ag--a-hai h____ s_____ m___ g___ p__ r_____ a______ l_____ h__ h-m-n s-r-e- m-i- g-a- p-r r-h-n- a-h-h-a l-g-t- h-i ---------------------------------------------------- hamen sardee mein ghar par rahana achchha lagata hai
On külm. ठ--ड--ै ठ__ है ठ-्- ह- ------- ठण्ड है 0
t--nd-hai t____ h__ t-a-d h-i --------- thand hai
Sajab vihma. ब-र-श--ो र---है बा__ हो र_ है ब-र-श ह- र-ी ह- --------------- बारिश हो रही है 0
ba--ish-h---a----h-i b______ h_ r____ h__ b-a-i-h h- r-h-e h-i -------------------- baarish ho rahee hai
On tuuline. त--़-न- -ै तू__ है त-फ-ा-ी ह- ---------- तूफ़ानी है 0
too--a----hai t________ h__ t-o-a-n-e h-i ------------- toofaanee hai
On soe. ग-्-ी--ै ग__ है ग-्-ी ह- -------- गर्मी है 0
ga-me- -ai g_____ h__ g-r-e- h-i ---------- garmee hai
On päikesepaisteline. ध---है धू_ है ध-प ह- ------ धूप है 0
d--op h-i d____ h__ d-o-p h-i --------- dhoop hai
On selge. कड-ी--ू--है क_ धू_ है क-़- ध-प ह- ----------- कड़ी धूप है 0
ka-ee---o---h-i k____ d____ h__ k-d-e d-o-p h-i --------------- kadee dhoop hai
Kuidas on ilm täna? आ- मौस- -ै-ा --? आ_ मौ__ कै_ है_ आ- म-स- क-स- ह-? ---------------- आज मौसम कैसा है? 0
a------sa---a--a-h--? a__ m_____ k____ h___ a-j m-u-a- k-i-a h-i- --------------------- aaj mausam kaisa hai?
Täna on külm. आ--ठ-्ड--ै आ_ ठ__ है आ- ठ-्- ह- ---------- आज ठण्ड है 0
aa- th--- --i a__ t____ h__ a-j t-a-d h-i ------------- aaj thand hai
Täna on soe. आ- ग-्-ी--ै आ_ ग__ है आ- ग-्-ी ह- ----------- आज गर्मी है 0
a-j ga-me--hai a__ g_____ h__ a-j g-r-e- h-i -------------- aaj garmee hai

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hindi (1-100) MP3 hindi (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...