Vestmik

et Suurpuhastus   »   hu Takarítás

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [tizennyolc]

Takarítás

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ungari Mängi Rohkem
Täna on laupäev. Ma --o-ba- va-. M_ s______ v___ M- s-o-b-t v-n- --------------- Ma szombat van. 0
Täna on meil aega. Ma van -dőnk. M_ v__ i_____ M- v-n i-ő-k- ------------- Ma van időnk. 0
Täna koristame me korterit. Ma---t--ar--j-k-a ---ást. M_ k___________ a l______ M- k-t-k-r-t-u- a l-k-s-. ------------------------- Ma kitakarítjuk a lakást. 0
Ma puhastan vannituba. Én-a ---dős--b---ta--r-tom. É_ a f__________ t_________ É- a f-r-ő-z-b-t t-k-r-t-m- --------------------------- Én a fürdőszobát takarítom. 0
Mu mees peseb autot. A------m m--sa az a-t-t. A f_____ m____ a_ a_____ A f-r-e- m-s-a a- a-t-t- ------------------------ A férjem mossa az autót. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. A-g--rekek ti-ztít-á- ----cik-ik-t. A g_______ t_________ a b__________ A g-e-e-e- t-s-t-t-á- a b-c-k-i-e-. ----------------------------------- A gyerekek tisztítják a bicikliket. 0
Vanaema kastab lilli. N-g-mama--ntöz- ---i--g--a-. N_______ ö_____ a v_________ N-g-m-m- ö-t-z- a v-r-g-k-t- ---------------------------- Nagymama öntözi a virágokat. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. A-g---e-ek---nd---rak--k - gye--k-z-b-t. A g_______ r_____ r_____ a g____________ A g-e-e-e- r-n-b- r-k-á- a g-e-e-s-o-á-. ---------------------------------------- A gyerekek rendbe rakják a gyerekszobát. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. A f-r-em -end-- --- az ír-a--talá-. A f_____ r_____ r__ a_ í___________ A f-r-e- r-n-e- r-k a- í-ó-s-t-l-n- ----------------------------------- A férjem rendet rak az íróasztalán. 0
Mina panen riided pesumasinasse. A -uhá-a- ---os-gé-be-------. A r______ a m________ t______ A r-h-k-t a m-s-g-p-e t-s-e-. ----------------------------- A ruhákat a mosógépbe teszem. 0
Ma riputan pesu üles. Kit-ríte---------at. K________ a r_______ K-t-r-t-m a r-h-k-t- -------------------- Kiterítem a ruhákat. 0
Ma triigin pesu. Va------a -uh-kat. V______ a r_______ V-s-l-m a r-h-k-t- ------------------ Vasalom a ruhákat. 0
Aknad on mustad. A-----akok pi-zk-sa-. A_ a______ p_________ A- a-l-k-k p-s-k-s-k- --------------------- Az ablakok piszkosak. 0
Põrand on must. A p-dló--is---s. A p____ p_______ A p-d-ó p-s-k-s- ---------------- A padló piszkos. 0
Nõud on mustad. Az-edé-y-k------o--k. A_ e______ p_________ A- e-é-y-k p-s-k-s-k- --------------------- Az edények piszkosak. 0
Kes aknad ära peseb? K- p-----a -z ---akok-t? K_ p______ a_ a_________ K- p-c-l-a a- a-l-k-k-t- ------------------------ Ki pucolja az ablakokat? 0
Kes võtab tolmu? Ki po--z--óz--? K_ p___________ K- p-r-z-v-z-k- --------------- Ki porszívózik? 0
Kes peseb nõud? Ki-moso---ja el-a--e--nye--t? K_ m________ e_ a_ e_________ K- m-s-g-t-a e- a- e-é-y-k-t- ----------------------------- Ki mosogatja el az edényeket? 0

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!