Vestmik

et Suurpuhastus   »   ku Paqijiya malê.

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [hejdeh]

Paqijiya malê.

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kurdi (kurmandži) Mängi Rohkem
Täna on laupäev. Î-o ş-m---. Î__ ş______ Î-o ş-m-y-. ----------- Îro şemiye. 0
Täna on meil aega. Îro ----ê--e--e-e. Î__ w____ m_ h____ Î-o w-x-ê m- h-y-. ------------------ Îro wextê me heye. 0
Täna koristame me korterit. Em - --o--a-ê p-qi--b--i-. E_ ê î__ m___ p____ b_____ E- ê î-o m-l- p-q-j b-k-n- -------------------------- Em ê îro malê paqij bikin. 0
Ma puhastan vannituba. Ez--er-o-ê-pa-ij di-im. E_ s______ p____ d_____ E- s-r-o-ê p-q-j d-k-m- ----------------------- Ez serşokê paqij dikim. 0
Mu mees peseb autot. Mê-ê min --ri-p--- -i--. M___ m__ t________ d____ M-r- m-n t-r-m-ê-ê d-ş-. ------------------------ Mêrê min tirimpêlê dişo. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. Zar-k-du-er-a- --qij d---n. Z____ d_______ p____ d_____ Z-r-k d-ç-r-a- p-q-j d-k-n- --------------------------- Zarok duçerxan paqij dikin. 0
Vanaema kastab lilli. Da-î---ul--k-- -- -id-. D____ k_______ a_ d____ D-p-r k-l-l-a- a- d-d-. ----------------------- Dapîr kulîlkan av dide. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. Zarok--de-- -ar-ka- berh----iki-. Z____ o____ z______ b_____ d_____ Z-r-k o-e-a z-r-k-n b-r-e- d-k-n- --------------------------------- Zarok odeya zarokan berhev dikin. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. M-r- --n ---ey---eb-tê ber-ev-dike. M___ m__ m_____ x_____ b_____ d____ M-r- m-n m-s-y- x-b-t- b-r-e- d-k-. ----------------------------------- Mêrê min maseya xebatê berhev dike. 0
Mina panen riided pesumasinasse. E---------iêxi-e-c-lşok-. E_ c____ d______ c_______ E- c-l-n d-ê-i-e c-l-o-ê- ------------------------- Ez cilan diêxime cilşokê. 0
Ma riputan pesu üles. E- c--a--di-a-iqîn-m. E_ c____ d___________ E- c-l-n d-d-l-q-n-m- --------------------- Ez cilan didaliqînim. 0
Ma triigin pesu. E- cil-n-di-i-a---ni-. E_ c____ d____________ E- c-l-n d-t-v-n-î-i-. ---------------------- Ez cilan ditivandînim. 0
Aknad on mustad. C-m qir--î--e. C__ q_____ n__ C-m q-r-j- n-. -------------- Cam qirêjî ne. 0
Põrand on must. Er-----êj--ye. E__ q_____ y__ E-d q-r-j- y-. -------------- Erd qirêjî ye. 0
Nõud on mustad. T---m-----ba-ê -i-----ye. T_____ m______ q_____ y__ T-x-m- m-t-a-ê q-r-j- y-. ------------------------- Taxima mitbaxê qirêjî ye. 0
Kes aknad ära peseb? K- c-m-- --q----ike? K_ c____ p____ d____ K- c-m-n p-q-j d-k-? -------------------- Kî caman paqij dike? 0
Kes võtab tolmu? Kî---m--e? K_ d______ K- d-m-l-? ---------- Kî dimale? 0
Kes peseb nõud? K- -i--qa-----o? K_ f______ d____ K- f-r-q-n d-ş-? ---------------- Kî firaqan dişo? 0

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!