Vestmik

et Kokkusaamine   »   da Aftale

24 [kakskümmend neli]

Kokkusaamine

Kokkusaamine

24 [fireogtyve]

Aftale

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Jäid sa bussist maha? K-- ---f-r s-nt -i- --s---? K__ d_ f__ s___ t__ b______ K-m d- f-r s-n- t-l b-s-e-? --------------------------- Kom du for sent til bussen? 0
Ma ootasin sind pool tundi. Jeg -a--v-n--t--- -ig-- en ha-- -ime. J__ h__ v_____ p_ d__ i e_ h___ t____ J-g h-r v-n-e- p- d-g i e- h-l- t-m-. ------------------------------------- Jeg har ventet på dig i en halv time. 0
Kas sul ei ole mobiili kaasas? Ha- du --ke -obi--e---on-m-d? H__ d_ i___ m___________ m___ H-r d- i-k- m-b-l-e-e-o- m-d- ----------------------------- Har du ikke mobiltelefon med? 0
Ole täpne järgmine kord! Næ-t--gan- -k-l ----o----ti- ----n! N____ g___ s___ d_ k____ t__ t_____ N-s-e g-n- s-a- d- k-m-e t-l t-d-n- ----------------------------------- Næste gang skal du komme til tiden! 0
Võta järgmine kord takso! Næ-t- g-n- s-----u --ge e------! N____ g___ s___ d_ t___ e_ t____ N-s-e g-n- s-a- d- t-g- e- t-x-! -------------------------------- Næste gang skal du tage en taxa! 0
Võta järgmine kord vihmavari kaasa! N--t---a-- ska- -u-t-g--en p------ med! N____ g___ s___ d_ t___ e_ p______ m___ N-s-e g-n- s-a- d- t-g- e- p-r-p-y m-d- --------------------------------------- Næste gang skal du tage en paraply med! 0
Homne päev on mul vaba. I m--gen --- jeg f--. I m_____ h__ j__ f___ I m-r-e- h-r j-g f-i- --------------------- I morgen har jeg fri. 0
Kas saame homme kokku? Sk-l -i--ød---i mo-gen? S___ v_ m____ i m______ S-a- v- m-d-s i m-r-e-? ----------------------- Skal vi mødes i morgen? 0
Mul on kahju, kuid homme ei sobi mulle. J-g-ka--d-s---r--i-k- - m-r--n. J__ k__ d_______ i___ i m______ J-g k-n d-s-æ-r- i-k- i m-r-e-. ------------------------------- Jeg kan desværre ikke i morgen. 0
On sul sellel nädalavahetusel juba midagi ees? Sk-l--u--a-- -o----i --n -e- we---nd? S___ d_ l___ n____ i d__ h__ w_______ S-a- d- l-v- n-g-t i d-n h-r w-e-e-d- ------------------------------------- Skal du lave noget i den her weekend? 0
Või oled juba midagi kokku leppinud? E--e--h-r d----l-re-e----a-tal-? E____ h__ d_ a_______ e_ a______ E-l-r h-r d- a-l-r-d- e- a-t-l-? -------------------------------- Eller har du allerede en aftale? 0
Ma teen ettepaneku nädalavahetusel kohtuda. Jeg f-resl--- ----- -ød-s-i---e-enden. J__ f________ a_ v_ m____ i w_________ J-g f-r-s-å-, a- v- m-d-s i w-e-e-d-n- -------------------------------------- Jeg foreslår, at vi mødes i weekenden. 0
Kas lähme piknikule? Skal v---ag---å sko--u-? S___ v_ t___ p_ s_______ S-a- v- t-g- p- s-o-t-r- ------------------------ Skal vi tage på skovtur? 0
Kas sõidame randa? S-a--vi-ta-e-t-- s--an-e-? S___ v_ t___ t__ s________ S-a- v- t-g- t-l s-r-n-e-? -------------------------- Skal vi tage til stranden? 0
Kas sõidame mägedesse? Sk-l ----a-e -p ---jerg-n-? S___ v_ t___ o_ i b________ S-a- v- t-g- o- i b-e-g-n-? --------------------------- Skal vi tage op i bjergene? 0
Ma tulen sulle büroosse järgi. J-- -en--- -----å-ko-t---t. J__ h_____ d__ p_ k________ J-g h-n-e- d-g p- k-n-o-e-. --------------------------- Jeg henter dig på kontoret. 0
Ma tulen sulle koju järgi. J-----n--r di--d--h-e-m-. J__ h_____ d__ d_________ J-g h-n-e- d-g d-r-j-m-e- ------------------------- Jeg henter dig derhjemme. 0
Ma tulen sulle bussipeatusesse järgi. Je- -----r --------bu---o-pes-----. J__ h_____ d__ v__ b_______________ J-g h-n-e- d-g v-d b-s-t-p-e-t-d-t- ----------------------------------- Jeg henter dig ved busstoppestedet. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Näpunäiteid õppimaks uut keelt

Uue keele õppimine on alati vaevanõudev. Hääldus, grammatika reeglid ja sõnavara nõuavad suurt distsipliini. Kuid on olemas erinevaid trikke, mis teevad õppimise lihtsamaks! Esiteks, tuleb mõelda positiivselt. Tundke rõõmu uuest keelest ja uutest kogemustest! Teoorias pole oluline, millega te alustate. Võtke ette teema, mis teid eriti huvitab. Mõistlik on esmalt keskenduda kuulamisele ja rääkimisele. Lugemise ja kirjutamisega tegelege hiljem. Leia sulle ja su päevaplaanile B879sobilik süsteem. Omadussõnade õppimisel on hea samal õppida ka nende vastandsõnu. Võite oma elamises üles riputada ka sõnakaarte. Võite kuulata helimaterjale kas trenni tehes või autos. Kui mingi teema tundub liiga keeruline, lõpetage. Tehke paus või õppige midagi muud! Sel viisil ei kaota te uue keele vastu huvi. Tore on ka lahendada ristsõnu uues keeles. Vahelduseks vaata võõras keeles mõnd filmi. Palju on võimalik õppida maa ja inimeste kohta võõrkeelsest ajalehest. Internetis leiab palju harjutusi ja täiendavat materjali õpikute kõrvale. Suhtle sõpradega, kes naudivad samuti keelte õppimist. Ärge kunagi õppige uut materjali ilma kontekstita! Korrake kõike regulaarselt! Siis jääb õpitu hästi meelde. Kui teooria on piisavalt selge, tuleks asju pakkima asuda! Kusagil mujal ei õpi keelt paremini kui emakeeleoskajate keskel. Võite pidada oma reisikogemsutest päevikut. Aga kõige olulisem: ärge andke alla!
Kas sa teadsid?
Korea keelt räägib umbes 75 miljonit inimest. Need inimesed elavad muidugi eelkõige Põhja- ja Lõuna-Koreas. Aga ka Hiinas ja Jaapanis leidub Korea vähemusi. See, millisesse keelerühma korea keel kuulub, on veel keeleteaduslikult vastuoluline. Korea lahutatust on näha ka mõlema maa keeltes. Lõuna-Korea võtab näiteks palju sõnu üle inglise keelest. Põhjakorealased ei saa nendest sõnadest tavaliselt aru. Mõlema maa standardkeeled orienteeruvad vastava pealinnadialekti järgi. Veel üks korea keele eripära on selle täpsus. Keel näitab ära, millises suhtes rääkijad omavahel on. Leidub palju viisakusvorme ning erinevaid mõisteid sugulaste jaoks. Korea kiri on tähtede kiri. Üksikud tähed pannakse silpidena kujuteldavatesse nelinurkadesse. Eriti huvitavad on kaashäälikud, mis oma kuju tõttu pilte meenutavad. Nad näitavad, mis asetuses suu, keel, suulagi ja kõri hääldusel on.