Vestmik

et Kokkusaamine   »   no Avtale

24 [kakskümmend neli]

Kokkusaamine

Kokkusaamine

24 [tjuefire]

Avtale

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Jäid sa bussist maha? Rakk ----kke-b-s-en? R___ d_ i___ b______ R-k- d- i-k- b-s-e-? -------------------- Rakk du ikke bussen? 0
Ma ootasin sind pool tundi. J-g har-v--t-t--------i--n--alv-tim-. J__ h__ v_____ p_ d__ i e_ h___ t____ J-g h-r v-n-e- p- d-g i e- h-l- t-m-. ------------------------------------- Jeg har ventet på deg i en halv time. 0
Kas sul ei ole mobiili kaasas? Ha- du-i-k----bi--n-m-d ---? H__ d_ i___ m______ m__ d___ H-r d- i-k- m-b-l-n m-d d-g- ---------------------------- Har du ikke mobilen med deg? 0
Ole täpne järgmine kord! Væ- pun-tlig -e--- gang! V__ p_______ n____ g____ V-r p-n-t-i- n-s-e g-n-! ------------------------ Vær punktlig neste gang! 0
Võta järgmine kord takso! T--d----- --s-- --n-! T_ d_____ n____ g____ T- d-o-j- n-s-e g-n-! --------------------- Ta drosje neste gang! 0
Võta järgmine kord vihmavari kaasa! Ta --d--eg-pa-a--y neste-g-ng! T_ m__ d__ p______ n____ g____ T- m-d d-g p-r-p-y n-s-e g-n-! ------------------------------ Ta med deg paraply neste gang! 0
Homne päev on mul vaba. I-m-r-e---a---eg-fr-. I m_____ h__ j__ f___ I m-r-e- h-r j-g f-i- --------------------- I morgen har jeg fri. 0
Kas saame homme kokku? Ska- -i-t---f-s --morge-? S___ v_ t______ i m______ S-a- v- t-e-f-s i m-r-e-? ------------------------- Skal vi treffes i morgen? 0
Mul on kahju, kuid homme ei sobi mulle. B-k-a-er--j-g k----k-- i m-r---. B________ j__ k__ i___ i m______ B-k-a-e-, j-g k-n i-k- i m-r-e-. -------------------------------- Beklager, jeg kan ikke i morgen. 0
On sul sellel nädalavahetusel juba midagi ees? H-r-d- no-n pl-n-r i--e-ga? H__ d_ n___ p_____ i h_____ H-r d- n-e- p-a-e- i h-l-a- --------------------------- Har du noen planer i helga? 0
Või oled juba midagi kokku leppinud? Eller h-- -- ----re---e- a---le? E____ h__ d_ a_______ e_ a______ E-l-r h-r d- a-l-r-d- e- a-t-l-? -------------------------------- Eller har du allerede en avtale? 0
Ma teen ettepaneku nädalavahetusel kohtuda. Je- fo--sl-r -- v- ---es-i-h-l--. J__ f_______ a_ v_ m____ i h_____ J-g f-r-s-å- a- v- m-t-s i h-l-a- --------------------------------- Jeg foreslår at vi møtes i helga. 0
Kas lähme piknikule? S-al-v--d---p--p-k---? S___ v_ d__ p_ p______ S-a- v- d-a p- p-k-i-? ---------------------- Skal vi dra på piknik? 0
Kas sõidame randa? S-al -- ----ti- st-----? S___ v_ d__ t__ s_______ S-a- v- d-a t-l s-r-n-a- ------------------------ Skal vi dra til stranda? 0
Kas sõidame mägedesse? S-al-vi---- t-l f---l-? S___ v_ d__ t__ f______ S-a- v- d-a t-l f-e-l-? ----------------------- Skal vi dra til fjells? 0
Ma tulen sulle büroosse järgi. Jeg --n-e- d-g -- ---t-r-t. J__ h_____ d__ p_ k________ J-g h-n-e- d-g p- k-n-o-e-. --------------------------- Jeg henter deg på kontoret. 0
Ma tulen sulle koju järgi. Je- -e-ter-d-g -j--m- --s-de-. J__ h_____ d__ h_____ h__ d___ J-g h-n-e- d-g h-e-m- h-s d-g- ------------------------------ Jeg henter deg hjemme hos deg. 0
Ma tulen sulle bussipeatusesse järgi. Je- hen--r--eg---- b--s---d-p-as-e-. J__ h_____ d__ v__ b________________ J-g h-n-e- d-g v-d b-s-h-l-e-l-s-e-. ------------------------------------ Jeg henter deg ved bussholdeplassen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Näpunäiteid õppimaks uut keelt

Uue keele õppimine on alati vaevanõudev. Hääldus, grammatika reeglid ja sõnavara nõuavad suurt distsipliini. Kuid on olemas erinevaid trikke, mis teevad õppimise lihtsamaks! Esiteks, tuleb mõelda positiivselt. Tundke rõõmu uuest keelest ja uutest kogemustest! Teoorias pole oluline, millega te alustate. Võtke ette teema, mis teid eriti huvitab. Mõistlik on esmalt keskenduda kuulamisele ja rääkimisele. Lugemise ja kirjutamisega tegelege hiljem. Leia sulle ja su päevaplaanile B879sobilik süsteem. Omadussõnade õppimisel on hea samal õppida ka nende vastandsõnu. Võite oma elamises üles riputada ka sõnakaarte. Võite kuulata helimaterjale kas trenni tehes või autos. Kui mingi teema tundub liiga keeruline, lõpetage. Tehke paus või õppige midagi muud! Sel viisil ei kaota te uue keele vastu huvi. Tore on ka lahendada ristsõnu uues keeles. Vahelduseks vaata võõras keeles mõnd filmi. Palju on võimalik õppida maa ja inimeste kohta võõrkeelsest ajalehest. Internetis leiab palju harjutusi ja täiendavat materjali õpikute kõrvale. Suhtle sõpradega, kes naudivad samuti keelte õppimist. Ärge kunagi õppige uut materjali ilma kontekstita! Korrake kõike regulaarselt! Siis jääb õpitu hästi meelde. Kui teooria on piisavalt selge, tuleks asju pakkima asuda! Kusagil mujal ei õpi keelt paremini kui emakeeleoskajate keskel. Võite pidada oma reisikogemsutest päevikut. Aga kõige olulisem: ärge andke alla!
Kas sa teadsid?
Korea keelt räägib umbes 75 miljonit inimest. Need inimesed elavad muidugi eelkõige Põhja- ja Lõuna-Koreas. Aga ka Hiinas ja Jaapanis leidub Korea vähemusi. See, millisesse keelerühma korea keel kuulub, on veel keeleteaduslikult vastuoluline. Korea lahutatust on näha ka mõlema maa keeltes. Lõuna-Korea võtab näiteks palju sõnu üle inglise keelest. Põhjakorealased ei saa nendest sõnadest tavaliselt aru. Mõlema maa standardkeeled orienteeruvad vastava pealinnadialekti järgi. Veel üks korea keele eripära on selle täpsus. Keel näitab ära, millises suhtes rääkijad omavahel on. Leidub palju viisakusvorme ning erinevaid mõisteid sugulaste jaoks. Korea kiri on tähtede kiri. Üksikud tähed pannakse silpidena kujuteldavatesse nelinurkadesse. Eriti huvitavad on kaashäälikud, mis oma kuju tõttu pilte meenutavad. Nad näitavad, mis asetuses suu, keel, suulagi ja kõri hääldusel on.