Vestmik

et Linnas   »   nn I byen

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [tjuefem]

I byen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. E---il--i- -ogst-sjon--. E_ v__ t__ t____________ E- v-l t-l t-g-t-s-o-e-. ------------------------ Eg vil til togstasjonen. 0
Ma sooviks lennujaama minna. E----l ti- f---l--s--. E_ v__ t__ f__________ E- v-l t-l f-y-l-s-e-. ---------------------- Eg vil til flyplassen. 0
Ma sooviks kesklinna minna. E------til --ntr-m. E_ v__ t__ s_______ E- v-l t-l s-n-r-m- ------------------- Eg vil til sentrum. 0
Kuidas saan ma rongijaama? K--le---kje- eg-til -ogstas---en? K______ k___ e_ t__ t____________ K-r-e-s k-e- e- t-l t-g-t-s-o-e-? --------------------------------- Korleis kjem eg til togstasjonen? 0
Kuidas saan ma lennujaama? Ko-lei- ---m--- --l fl---as---? K______ k___ e_ t__ f__________ K-r-e-s k-e- e- t-l f-y-l-s-e-? ------------------------------- Korleis kjem eg til flyplassen? 0
Kuidas saan ma kesklinna? K----is----m-e- -il -e-t--m? K______ k___ e_ t__ s_______ K-r-e-s k-e- e- t-l s-n-r-m- ---------------------------- Korleis kjem eg til sentrum? 0
Mul on taksot vaja. E- treng e--drosj-. E_ t____ e_ d______ E- t-e-g e- d-o-j-. ------------------- Eg treng ei drosje. 0
Mul on linnakaarti vaja. E--tr-n--e-t -art over-by-n. E_ t____ e__ k___ o___ b____ E- t-e-g e-t k-r- o-e- b-e-. ---------------------------- Eg treng eit kart over byen. 0
Mul on hotelli vaja. E--t---g --- -ot-ll. E_ t____ e__ h______ E- t-e-g e-t h-t-l-. -------------------- Eg treng eit hotell. 0
Ma sooviks autot rentida. E--vil---e-ne--eige e---b-l. E_ v__ g_____ l____ e__ b___ E- v-l g-e-n- l-i-e e-n b-l- ---------------------------- Eg vil gjerne leige ein bil. 0
Siin on mu krediitkaart. Her -r --e--t----te----t-. H__ e_ k____________ m____ H-r e- k-e-i-t-o-t-t m-t-. -------------------------- Her er kredittkortet mitt. 0
Siin on mu juhiluba. Her -- fø--rk--tet --t-. H__ e_ f__________ m____ H-r e- f-r-r-o-t-t m-t-. ------------------------ Her er førarkortet mitt. 0
Mis on linnas vaadata? K-- -r det - sjå-i b-en? K__ e_ d__ å s__ i b____ K-a e- d-t å s-å i b-e-? ------------------------ Kva er det å sjå i byen? 0
Minge vanalinna. Gå --g--lebye-. G_ i g_________ G- i g-m-e-y-n- --------------- Gå i gamlebyen. 0
Tehke linnas ringsõit. D-a -å-omv--i-----b-en. D__ p_ o_______ i b____ D-a p- o-v-s-n- i b-e-. ----------------------- Dra på omvising i byen. 0
Minge sadamasse. Gå -il h---a. G_ t__ h_____ G- t-l h-m-a- ------------- Gå til hamna. 0
Tehke sadamaringsõit. Dr- på----o----i--. D__ p_ b___________ D-a p- b-t-m-i-i-g- ------------------- Dra på båtomvising. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? K-- ---- e- ve--t - s--? K__ a___ e_ v____ å s___ K-a a-n- e- v-r-t å s-å- ------------------------ Kva anna er verdt å sjå? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!