Vestmik

et Restoranis 3   »   ha A cikin gidan abinci 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [talatin da daya]

A cikin gidan abinci 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hausa Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. I-a -o- ab-n--i I__ s__ a___ c_ I-a s-n a-i- c- --------------- Ina son abin ci 0
Ma sooviksin salatit. in---on--a-a-i i__ s__ s_____ i-a s-n s-l-t- -------------- ina son salati 0
Ma sooviksin suppi. in----n -iya i__ s__ m___ i-a s-n m-y- ------------ ina son miya 0
Ma sooviksin magustoitu. Ina son---y-n za-i I__ s__ k____ z___ I-a s-n k-y-n z-k- ------------------ Ina son kayan zaki 0
Ma sooviksin koorega jäätist. In---o---c- c-----t-r- d- kirim-ma---sa--. I__ s__ i__ c____ t___ d_ k____ m__ t_____ I-a s-n i-e c-e-m t-r- d- k-r-m m-i t-a-i- ------------------------------------------ Ina son ice cream tare da kirim mai tsami. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Ina s-n -ayan it--e-k- -uku. I__ s__ y____ i____ k_ c____ I-a s-n y-y-n i-a-e k- c-k-. ---------------------------- Ina son yayan itace ko cuku. 0
Me sooviksime hommikust süüa. M-na-s-n-yin-ka--n-k-ma--o. M___ s__ y__ k____ k_______ M-n- s-n y-n k-r-n k-m-l-o- --------------------------- Muna son yin karin kumallo. 0
Me sooviksime lõunat süüa. M--- so--u ci --in-i--ran-. M___ s_ m_ c_ a______ r____ M-n- s- m- c- a-i-c-n r-n-. --------------------------- Muna so mu ci abincin rana. 0
Me sooviksime õhtust süüa. M-n- so-m- -------ci- ----. M___ s_ m_ c_ a______ d____ M-n- s- m- c- a-i-c-n d-r-. --------------------------- Muna so mu ci abincin dare. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? M--k----s- -o---a--- --ma-lo? M_ k___ s_ d__ k____ k_______ M- k-k- s- d-n k-r-n k-m-l-o- ----------------------------- Me kuke so don karin kumallo? 0
Saiake marmelaadi ja meega? Rolls-tar---- j-- d--z-m-? R____ t___ d_ j__ d_ z____ R-l-s t-r- d- j-m d- z-m-? -------------------------- Rolls tare da jam da zuma? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? T-a-- tar- da -sira--a-ad--d--cu--? T____ t___ d_ t_____ a____ d_ c____ T-a-t t-r- d- t-i-a- a-a-e d- c-k-? ----------------------------------- Toast tare da tsiran alade da cuku? 0
Keedetud muna? A -a-a--e---w-i? A d_______ k____ A d-f-f-e- k-a-? ---------------- A dafaffen kwai? 0
Praetud muna? S-y--ye----a-? S_______ k____ S-y-y-e- k-a-? -------------- Soyayyen kwai? 0
Üks omlett? W-n--omele-? W___ o______ W-n- o-e-e-? ------------ Wani omelet? 0
Palun veel üks jogurt. W--i-y-------d---A-l--. W___ y______ d__ A_____ W-n- y-g-r-, d-n A-l-h- ----------------------- Wani yogurt, don Allah. 0
Palun veel soola ja pipart. Ka-i- -is-i---da ba-kon-,-d----ll-h. K____ g______ d_ b_______ d__ A_____ K-r-n g-s-i-i d- b-r-o-o- d-n A-l-h- ------------------------------------ Karin gishiri da barkono, don Allah. 0
Palun veel üks klaas vett. Wani-gi-a-hin -uwa, --- Al---. W___ g_______ r____ d__ A_____ W-n- g-l-s-i- r-w-, d-n A-l-h- ------------------------------ Wani gilashin ruwa, don Allah. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 hausa (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!