Vestmik

et Restoranis 3   »   hu A vendéglőben 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [harmincegy]

A vendéglőben 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ungari Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. S-e-e---k -gy-e--ét-l-. S________ e__ e________ S-e-e-n-k e-y e-ő-t-l-. ----------------------- Szeretnék egy előételt. 0
Ma sooviksin salatit. Szeretné- e-y-salá-át. S________ e__ s_______ S-e-e-n-k e-y s-l-t-t- ---------------------- Szeretnék egy salátát. 0
Ma sooviksin suppi. S-e-etn-- -gy-levest. S________ e__ l______ S-e-e-n-k e-y l-v-s-. --------------------- Szeretnék egy levest. 0
Ma sooviksin magustoitu. Sze--t--- egy---ss-erte-. S________ e__ d__________ S-e-e-n-k e-y d-s-z-r-e-. ------------------------- Szeretnék egy desszertet. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. S--ret-ék-e-y-fa-yla---t-tej-z--n-l. S________ e__ f_________ t__________ S-e-e-n-k e-y f-g-l-l-o- t-j-z-n-e-. ------------------------------------ Szeretnék egy fagylaltot tejszínnel. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Sz-r--né- -yüm---s-t,--a-- -a---t. S________ g__________ v___ s______ S-e-e-n-k g-ü-ö-c-ö-, v-g- s-j-o-. ---------------------------------- Szeretnék gyümölcsöt, vagy sajtot. 0
Me sooviksime hommikust süüa. R--gel--n- sz--e--én-. R_________ s__________ R-g-e-i-n- s-e-e-n-n-. ---------------------- Reggelizni szeretnénk. 0
Me sooviksime lõunat süüa. E-é-el-- s-e-et-é--. E_______ s__________ E-é-e-n- s-e-e-n-n-. -------------------- Ebédelni szeretnénk. 0
Me sooviksime õhtust süüa. Vacs-r--n- sz----n-n-. V_________ s__________ V-c-o-á-n- s-e-e-n-n-. ---------------------- Vacsorázni szeretnénk. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? Mi--k--ne---eg-el---? M__ k_____ r_________ M-t k-r-e- r-g-e-i-e- --------------------- Mit kérnek reggelire? 0
Saiake marmelaadi ja meega? Z---l-t---k-á------s -é-z-l? Z______ l________ é_ m______ Z-e-l-t l-k-á-r-l é- m-z-e-? ---------------------------- Zsemlét lekvárral és mézzel? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? P-r-t--- ---báss-a- é- sa--t--? P_______ k_________ é_ s_______ P-r-t-s- k-l-á-s-a- é- s-j-t-l- ------------------------------- Piritóst kolbásszal és sajttal? 0
Keedetud muna? E-y ---t t-jás-? E__ f___ t______ E-y f-t- t-j-s-? ---------------- Egy főtt tojást? 0
Praetud muna? E---tü-ört-j--t? E__ t___________ E-y t-k-r-o-á-t- ---------------- Egy tükörtojást? 0
Üks omlett? Eg- -á-to-t--? E__ r_________ E-y r-n-o-t-t- -------------- Egy rántottát? 0
Palun veel üks jogurt. Ké-ek még eg- jog--rtot. K____ m__ e__ j_________ K-r-k m-g e-y j-g-u-t-t- ------------------------ Kérek még egy joghurtot. 0
Palun veel soola ja pipart. Kérek -ég sót -s----sot. K____ m__ s__ é_ b______ K-r-k m-g s-t é- b-r-o-. ------------------------ Kérek még sót és borsot. 0
Palun veel üks klaas vett. K-r-k még e-y ----- v-ze-. K____ m__ e__ p____ v_____ K-r-k m-g e-y p-h-r v-z-t- -------------------------- Kérek még egy pohár vizet. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ungari (1-100) MP3 ungari (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!