Vestmik

et Rongis   »   lv Vilcienā

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

Rongis

34 [trīsdesmit četri]

Vilcienā

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Kas see on rong Berliini? V-- š-s--------i--s -z-B------? Vai šis ir vilciens uz Berlīni? V-i š-s i- v-l-i-n- u- B-r-ī-i- ------------------------------- Vai šis ir vilciens uz Berlīni? 0
Millal rong väljub? Ci------iet-v-lci---? Cikos atiet vilciens? C-k-s a-i-t v-l-i-n-? --------------------- Cikos atiet vilciens? 0
Millal jõuab rong Berliini? C-k-- vil-ie-s-----āk-B--lī-ē? Cikos vilciens pienāk Berlīnē? C-k-s v-l-i-n- p-e-ā- B-r-ī-ē- ------------------------------ Cikos vilciens pienāk Berlīnē? 0
Vabandust, kas ma saaksin mööda? A-vai-o-ie-,-va---s varē-- p-i---gar--? Atvainojiet, vai es varētu paiet garām? A-v-i-o-i-t- v-i e- v-r-t- p-i-t g-r-m- --------------------------------------- Atvainojiet, vai es varētu paiet garām? 0
Ma arvan, et see on minu koht. Es-d---ju, t--ir --na-v--t-. Es domāju, tā ir mana vieta. E- d-m-j-, t- i- m-n- v-e-a- ---------------------------- Es domāju, tā ir mana vieta. 0
Ma arvan, et te istute minu kohal. Es-do----,--ūs sē--t------v-etā. Es domāju, Jūs sēžat manā vietā. E- d-m-j-, J-s s-ž-t m-n- v-e-ā- -------------------------------- Es domāju, Jūs sēžat manā vietā. 0
Kus on magamisvagun? K-r--- ----mv-g---? Kur ir guļamvagons? K-r i- g-ļ-m-a-o-s- ------------------- Kur ir guļamvagons? 0
Magamisvagun on rongi tagumises otsas. G---m-a------r--i-ci-na sa--āv-----gās. Guļamvagons ir vilciena sastāva beigās. G-ļ-m-a-o-s i- v-l-i-n- s-s-ā-a b-i-ā-. --------------------------------------- Guļamvagons ir vilciena sastāva beigās. 0
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas. U- --r ir-r--t-r--vagons- – --lci--a--a--ā-a-s-ku--. Un kur ir restorānvagons? – Vilciena sastāva sākumā. U- k-r i- r-s-o-ā-v-g-n-? – V-l-i-n- s-s-ā-a s-k-m-. ---------------------------------------------------- Un kur ir restorānvagons? – Vilciena sastāva sākumā. 0
Kas ma võin all magada? V-- es --r- --lēt---jā? Vai es varu gulēt lejā? V-i e- v-r- g-l-t l-j-? ----------------------- Vai es varu gulēt lejā? 0
Kas ma võin keskel magada? Vai -s --ru -u--t-v--ū? Vai es varu gulēt vidū? V-i e- v-r- g-l-t v-d-? ----------------------- Vai es varu gulēt vidū? 0
Kas ma võin üleval magada? Va---s-va-u --lē--au-šā? Vai es varu gulēt augšā? V-i e- v-r- g-l-t a-g-ā- ------------------------ Vai es varu gulēt augšā? 0
Millal me piirile jõuame? K-d-mē--būs-m-------bež--? Kad mēs būsim pie robežas? K-d m-s b-s-m p-e r-b-ž-s- -------------------------- Kad mēs būsim pie robežas? 0
Kui kaua kestab sõit Berliini? C-k-i-gs--r b-------s l--z -------i? Cik ilgs ir brauciens līdz Berlīnei? C-k i-g- i- b-a-c-e-s l-d- B-r-ī-e-? ------------------------------------ Cik ilgs ir brauciens līdz Berlīnei? 0
Kas rong hilineb? V-- --lci-ns -avēj-s? Vai vilciens kavējas? V-i v-l-i-n- k-v-j-s- --------------------- Vai vilciens kavējas? 0
Kas teil on midagi lugeda? Vai ---- -r -aut--as-ko-p-l-s--? Vai Jums ir kaut kas ko palasīt? V-i J-m- i- k-u- k-s k- p-l-s-t- -------------------------------- Vai Jums ir kaut kas ko palasīt? 0
Kas siin saaks midagi süüa ja juua? V-i-te va- -abūt ---t-ko -da-u -n--z--a-u? Vai te var dabūt kaut ko ēdamu un dzeramu? V-i t- v-r d-b-t k-u- k- ē-a-u u- d-e-a-u- ------------------------------------------ Vai te var dabūt kaut ko ēdamu un dzeramu? 0
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00? Va--Jū- varē-u--ani pamo---ā- 7-00? Vai Jūs varētu mani pamodināt 7.00? V-i J-s v-r-t- m-n- p-m-d-n-t 7-0-? ----------------------------------- Vai Jūs varētu mani pamodināt 7.00? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Beebid on huultelt lugejad!

Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. ‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!