Vestmik

et Rongis   »   lv Vilcienā

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

Rongis

34 [trīsdesmit četri]

Vilcienā

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Kas see on rong Berliini? V---šis--r---lc---s--z-Berl-ni? V__ š__ i_ v_______ u_ B_______ V-i š-s i- v-l-i-n- u- B-r-ī-i- ------------------------------- Vai šis ir vilciens uz Berlīni? 0
Millal rong väljub? Cik-s atie- --lc--ns? C____ a____ v________ C-k-s a-i-t v-l-i-n-? --------------------- Cikos atiet vilciens? 0
Millal jõuab rong Berliini? Ciko- vil-ie-s pi---k-B-rlī--? C____ v_______ p_____ B_______ C-k-s v-l-i-n- p-e-ā- B-r-ī-ē- ------------------------------ Cikos vilciens pienāk Berlīnē? 0
Vabandust, kas ma saaksin mööda? Atva---j-et,-v-i e- varētu--aiet-ga-ām? A___________ v__ e_ v_____ p____ g_____ A-v-i-o-i-t- v-i e- v-r-t- p-i-t g-r-m- --------------------------------------- Atvainojiet, vai es varētu paiet garām? 0
Ma arvan, et see on minu koht. E- -o----, t- ir --na---e-a. E_ d______ t_ i_ m___ v_____ E- d-m-j-, t- i- m-n- v-e-a- ---------------------------- Es domāju, tā ir mana vieta. 0
Ma arvan, et te istute minu kohal. Es d-m-ju,-J-s s-ž-t-manā -----. E_ d______ J__ s____ m___ v_____ E- d-m-j-, J-s s-ž-t m-n- v-e-ā- -------------------------------- Es domāju, Jūs sēžat manā vietā. 0
Kus on magamisvagun? K---i---uļ---a---s? K__ i_ g___________ K-r i- g-ļ-m-a-o-s- ------------------- Kur ir guļamvagons? 0
Magamisvagun on rongi tagumises otsas. Gu-amvag-n- -r---l------s-s-āva-b-i-ā-. G__________ i_ v_______ s______ b______ G-ļ-m-a-o-s i- v-l-i-n- s-s-ā-a b-i-ā-. --------------------------------------- Guļamvagons ir vilciena sastāva beigās. 0
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas. U--k----- --s-o---vag-ns--- Vi----n---astāv- s-ku--. U_ k__ i_ r______________ – V_______ s______ s______ U- k-r i- r-s-o-ā-v-g-n-? – V-l-i-n- s-s-ā-a s-k-m-. ---------------------------------------------------- Un kur ir restorānvagons? – Vilciena sastāva sākumā. 0
Kas ma võin all magada? Va-----va-u----ēt-l-j-? V__ e_ v___ g____ l____ V-i e- v-r- g-l-t l-j-? ----------------------- Vai es varu gulēt lejā? 0
Kas ma võin keskel magada? Va-----v--u-gulē- ---ū? V__ e_ v___ g____ v____ V-i e- v-r- g-l-t v-d-? ----------------------- Vai es varu gulēt vidū? 0
Kas ma võin üleval magada? Va- e- va---g---t-a----? V__ e_ v___ g____ a_____ V-i e- v-r- g-l-t a-g-ā- ------------------------ Vai es varu gulēt augšā? 0
Millal me piirile jõuame? K-- mēs-būs-m --------ž-s? K__ m__ b____ p__ r_______ K-d m-s b-s-m p-e r-b-ž-s- -------------------------- Kad mēs būsim pie robežas? 0
Kui kaua kestab sõit Berliini? Ci---lg- -r-b-a---e-s lī-- Be----ei? C__ i___ i_ b________ l___ B________ C-k i-g- i- b-a-c-e-s l-d- B-r-ī-e-? ------------------------------------ Cik ilgs ir brauciens līdz Berlīnei? 0
Kas rong hilineb? Vai v--cien- -av--a-? V__ v_______ k_______ V-i v-l-i-n- k-v-j-s- --------------------- Vai vilciens kavējas? 0
Kas teil on midagi lugeda? Vai J-m---- -aut--as k- pa--s-t? V__ J___ i_ k___ k__ k_ p_______ V-i J-m- i- k-u- k-s k- p-l-s-t- -------------------------------- Vai Jums ir kaut kas ko palasīt? 0
Kas siin saaks midagi süüa ja juua? V------------bū--k--- -o -d-mu-u--d-e-a--? V__ t_ v__ d____ k___ k_ ē____ u_ d_______ V-i t- v-r d-b-t k-u- k- ē-a-u u- d-e-a-u- ------------------------------------------ Vai te var dabūt kaut ko ēdamu un dzeramu? 0
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00? V-i J--------- mani--am-d-----7.-0? V__ J__ v_____ m___ p________ 7____ V-i J-s v-r-t- m-n- p-m-d-n-t 7-0-? ----------------------------------- Vai Jūs varētu mani pamodināt 7.00? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + läti (1-100) MP3 läti (1-100)
Videot ei leitud!

Beebid on huultelt lugejad!

Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. ‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!