Vestmik

et Teel   »   de Unterwegs

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [siebenunddreißig]

Unterwegs

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. Er fä-r---it --- ------ad. E_ f____ m__ d__ M________ E- f-h-t m-t d-m M-t-r-a-. -------------------------- Er fährt mit dem Motorrad. 0
Ta sõidab jalgrattaga. E--f-hrt-m----em F-h--ad. E_ f____ m__ d__ F_______ E- f-h-t m-t d-m F-h-r-d- ------------------------- Er fährt mit dem Fahrrad. 0
Ta käib jala. E- -e---zu --ß. E_ g___ z_ F___ E- g-h- z- F-ß- --------------- Er geht zu Fuß. 0
Ta sõidab laevaga. E--f-h---mit---m Sc-if-. E_ f____ m__ d__ S______ E- f-h-t m-t d-m S-h-f-. ------------------------ Er fährt mit dem Schiff. 0
Ta sõidab paadiga. E- --hrt---t --- --ot. E_ f____ m__ d__ B____ E- f-h-t m-t d-m B-o-. ---------------------- Er fährt mit dem Boot. 0
Ta ujub. Er -ch----t. E_ s________ E- s-h-i-m-. ------------ Er schwimmt. 0
Kas siin on ohtlik? I-- -s --e---e-ä-rl-ch? I__ e_ h___ g__________ I-t e- h-e- g-f-h-l-c-? ----------------------- Ist es hier gefährlich? 0
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Is--e- ge-äh-li--, ---e-n ----r-----? I__ e_ g__________ a_____ z_ t_______ I-t e- g-f-h-l-c-, a-l-i- z- t-a-p-n- ------------------------------------- Ist es gefährlich, allein zu trampen? 0
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? I-t -----------c-- n----- --a-ieren-zu--e-en? I__ e_ g__________ n_____ s________ z_ g_____ I-t e- g-f-h-l-c-, n-c-t- s-a-i-r-n z- g-h-n- --------------------------------------------- Ist es gefährlich, nachts spazieren zu gehen? 0
Me oleme eksinud. W-- -a----uns -erf--r--. W__ h____ u__ v_________ W-r h-b-n u-s v-r-a-r-n- ------------------------ Wir haben uns verfahren. 0
Me oleme valel teel. W-r sind-a-- -em f-l---en ---. W__ s___ a__ d__ f_______ W___ W-r s-n- a-f d-m f-l-c-e- W-g- ------------------------------ Wir sind auf dem falschen Weg. 0
Me peame ümber pöörama. Wi--müssen-um--hr--. W__ m_____ u________ W-r m-s-e- u-k-h-e-. -------------------- Wir müssen umkehren. 0
Kus siin parkida saab? W- kann-ma--h--r--ar-e-? W_ k___ m__ h___ p______ W- k-n- m-n h-e- p-r-e-? ------------------------ Wo kann man hier parken? 0
Kas siin on parkimisplatsi? G-b-------er -i--- --rk---tz? G___ e_ h___ e____ P_________ G-b- e- h-e- e-n-n P-r-p-a-z- ----------------------------- Gibt es hier einen Parkplatz? 0
Kui kaua saab siin parkida? Wie-lan----a-n m-- -i----arke-? W__ l____ k___ m__ h___ p______ W-e l-n-e k-n- m-n h-e- p-r-e-? ------------------------------- Wie lange kann man hier parken? 0
Kas te suusatate? Fahr-n --- Ski? F_____ S__ S___ F-h-e- S-e S-i- --------------- Fahren Sie Ski? 0
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? F--r-- -i- -it d---S-il--t--ac--ob--? F_____ S__ m__ d__ S______ n___ o____ F-h-e- S-e m-t d-m S-i-i-t n-c- o-e-? ------------------------------------- Fahren Sie mit dem Skilift nach oben? 0
Kas siin saab suuski laenutada? Ka-n ma-------S-- le--en? K___ m__ h___ S__ l______ K-n- m-n h-e- S-i l-i-e-? ------------------------- Kann man hier Ski leihen? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + saksa (1-100) MP3 saksa (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!