Vestmik

et Tee küsimine   »   nn Spørje etter vegen

40 [nelikümmend]

Tee küsimine

Tee küsimine

40 [førti]

Spørje etter vegen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Vabandage! O--ak! O_____ O-s-k- ------ Orsak! 0
Saate te mind aidata? Ka- ---hje--e m-g? K__ d_ h_____ m___ K-n d- h-e-p- m-g- ------------------ Kan du hjelpe meg? 0
Kus on siin hea restoran? F-ns- d-t --n-god --st-ur--t-her? F____ d__ e__ g__ r_________ h___ F-n-t d-t e-n g-d r-s-a-r-n- h-r- --------------------------------- Finst det ein god restaurant her? 0
Minge vasakule ümber nurga. G--ti- -e---- -ed hj-rn--. G_ t__ v_____ v__ h_______ G- t-l v-n-r- v-d h-ø-n-t- -------------------------- Gå til vensre ved hjørnet. 0
Minge seejärel veidi maad otse. S---å-------t-s-yk-- rett---am. S_ g__ d_ e__ s_____ r___ f____ S- g-r d- e-t s-y-k- r-t- f-a-. ------------------------------- Så går du eit stykke rett fram. 0
Minge siis sada meetrit paremale. Så-gå- ---hund-e me-e--ti------e. S_ g__ d_ h_____ m____ t__ h_____ S- g-r d- h-n-r- m-t-r t-l h-g-e- --------------------------------- Så går du hundre meter til høgre. 0
Te võite ka bussiga minna. Du kan t--b-s--n--g. D_ k__ t_ b_____ ò__ D- k-n t- b-s-e- ò-. -------------------- Du kan ta bussen òg. 0
Te võite ka trammiga minna. D- --n--a -r-k-en ò-. D_ k__ t_ t______ ò__ D- k-n t- t-i-k-n ò-. --------------------- Du kan ta trikken òg. 0
Te võite ka minu järel sõita. Du-ka--b-rre --y-e-e-ter-me-. D_ k__ b____ k____ e____ m___ D- k-n b-r-e k-y-e e-t-r m-g- ----------------------------- Du kan berre køyre etter meg. 0
Kuidas saan ma jalgpallistaadionile? K---ei- k-e--eg -il -ot-----a-e-? K______ k___ e_ t__ f____________ K-r-e-s k-e- e- t-l f-t-a-l-a-e-? --------------------------------- Korleis kjem eg til fotballbanen? 0
Ületage sild! G- --e- ---a. G_ o___ b____ G- o-e- b-u-. ------------- Gå over brua. 0
Sõitke läbi tunneli! K--r--j-n--m tu--l---. K___ g______ t________ K-y- g-e-n-m t-n-l-e-. ---------------------- Køyr gjennom tunellen. 0
Sõitke kolmanda foorini. Kø-- t-l du k-----i- d---tred-- lys--ysse-. K___ t__ d_ k___ t__ d__ t_____ l__________ K-y- t-l d- k-e- t-l d-t t-e-j- l-s-r-s-e-. ------------------------------------------- Køyr til du kjem til det tredje lyskrysset. 0
Pöörake seejärel esimesele tänavale paremal. S--tek--- fy--te ----n til -øg--. S_ t__ d_ f_____ v____ t__ h_____ S- t-k d- f-r-t- v-g-n t-l h-g-e- --------------------------------- Så tek du fyrste vegen til høgre. 0
Sõitke siis otse üle järgmise ristmiku. Så -----u----t -ram-- ne-t- k-----t. S_ t__ d_ r___ f___ i n____ k_______ S- t-k d- r-t- f-a- i n-s-e k-y-s-t- ------------------------------------ Så tek du rett fram i neste krysset. 0
Vabandage, kuidas ma jõuan lennujaama? Orsak-------i--k--m--- -i- ---p-as-e-? O_____ k______ k___ e_ t__ f__________ O-s-k- k-r-e-s k-e- e- t-l f-y-l-s-e-? -------------------------------------- Orsak, korleis kjem eg til flyplassen? 0
Parem oleks, kui te metrooga läheksite. Det b-s---er å-t--T-ban--. D__ b____ e_ å t_ T_______ D-t b-s-e e- å t- T-b-n-n- -------------------------- Det beste er å ta T-banen. 0
Sõitke lihtsalt lõppjaamani. Be-r- -- --n-n-t----ndesta--o-e-. B____ t_ b____ t__ e_____________ B-r-e t- b-n-n t-l e-d-s-a-j-n-n- --------------------------------- Berre ta banen til endestasjonen. 0

Loomade keel

Kui me tahame end väljendada, kasutame me selleks kõnet. Kuid ka loomadel on oma keel. Ja nad kasutavad seda täpselt nagu meie inimesedki. See tähendab, et nad räägivad üksteisega teabe vahetamise eesmärgil. Põhimõtteliselt on igal loomaliigil oma kindel keel. Isegi termiidid suhtlevad omavahel. Ohu korral löövad nad oma keha vastu maad. See on nende viis üksteist hoiatada. Teised loomaliigid vilistavad, kui nad lähenevad vaenlasele. Mesilaste räägivad üksteisega läbi tantsu. Nii näitavad nad teisteöe mesilastele kus on midagi süüa. Vaalad tekitavad helisid, mida on kuulda 5000 kilomeetri kaugusele. Nad suhtlevad omavahel eriliste laulude abil. Ka elevandid annavad üksteisele erinevaid akustilisi signaale. Aga inimesed neid ei kuule. Enamik loomade keeli on väga keerulised. Nad koosnevad erinevatest märgikombinatsioonidest. Kasutatakse nii akustilisi, keemilisi kui ka optilisi signaale. Peale selle kasutavad loomad erinevaid žeste. Praeguseks on inimesed õppinud ära oma lemmikloomade keeled. Nad teavad, kui koer on õnnelik. Ja saavad aru, kui kassid tahab olla üksi. Kuid koerad ja kassid räägivad väga erinevaid keeli. Paljud signaalid on isegi täpselt vastupidised. Pikka aega usuti, et need kaks looma lihtsalt ei meeldi teineteisele. Aga nad lihtsalt saavad üksteisest valesti aru. See tekitabki koertele ja kassidele probleeme. Nii et isegi loomad võitlevad arusaamatustega ...
Kas sa teadsid?
Serbia keel on emakeeleks umbes 12 miljonile inimesele. Enamik nendest elab Serbias ning teistes Kagu-Euroopa riikides. Serbia keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses horvaadi ja bosnia keelega. Grammatika ja sõnavara sarnanevad üksteisele väga. Seetõttu on probleemivaba arusaamine serblaste, horvaatide ja bosnialaste vahel võimalik. Serbia tähestikus on 30 tähte. Igaühel nendest on oma kindel hääldus. Rõhuasetuses leidub paralleele klassikaliste toonikeeltega. Näiteks hiina keeles muutub silpide toonikõrgusega ka nende tähendus. See on serbia keeles sarnane. Kuigi siin mängib rolli ainult rõhuliste silpide kõrgus. Tugev käändeline keeleehitus on veel üks serbia keele tunnusmärk. See tähendab, et nimi-, tegu-, omadus- ja asesõnu käänatakse alati. Kellel huvi grammatiliste struktuuride vastu on, peaks kindlasti serbia keelt õppima!