Я-б--хво-н- --ны--ў-- п-ны---а.
Я б а______ п______ / п________
Я б а-в-т-а п-н-р-ў / п-н-р-л-.
-------------------------------
Я б ахвотна паныраў / панырала. 0 Ya-b----v-tn--p--yra- / pa-y-ala.Y_ b a_______ p______ / p________Y- b a-h-o-n- p-n-r-u / p-n-r-l-.---------------------------------Ya b akhvotna panyrau / panyrala.
Я-- а-во--а--а-а-а-ся /-пака-а-а-- на --д-ых-л--ах.
Я б а______ п________ / п_________ н_ в_____ л_____
Я б а-в-т-а п-к-т-ў-я / п-к-т-л-с- н- в-д-ы- л-ж-х-
---------------------------------------------------
Я б ахвотна пакатаўся / пакаталася на водных лыжах. 0 Ya --a-hv--n- ---atau----- p---t--asy- na -o----h l--h---.Y_ b a_______ p_________ / p__________ n_ v______ l_______Y- b a-h-o-n- p-k-t-u-y- / p-k-t-l-s-a n- v-d-y-h l-z-a-h-----------------------------------------------------------Ya b akhvotna pakatausya / pakatalasya na vodnykh lyzhakh.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma sõidaks hea meelega veesuuskadel.
Я б ахвотна пакатаўся / пакаталася на водных лыжах.
Ya b akhvotna pakatausya / pakatalasya na vodnykh lyzhakh.
Я-т--ькі---ча-к---ц.
Я т_____ п__________
Я т-л-к- п-ч-т-о-е-.
--------------------
Я толькі пачатковец. 0 Ya -ol’kі p-chatko-et-.Y_ t_____ p____________Y- t-l-k- p-c-a-k-v-t-.-----------------------Ya tol’kі pachatkovets.
У -яне-сярэдн--ў---ве--.
У м___ с______ ў________
У м-н- с-р-д-і ў-р-в-н-.
------------------------
У мяне сярэдні ўзровень. 0 U --an---y-r-d-- u--ov---.U m____ s_______ u________U m-a-e s-a-e-n- u-r-v-n-.--------------------------U myane syarednі uzroven’.
Я ----т-м---о-р-з---а--я.
Я ў г____ у__ р__________
Я ў г-т-м у-о р-з-і-а-с-.
-------------------------
Я ў гэтым ужо разбіраюся. 0 Y- u---t------o r----ra-u---.Y_ u g____ u___ r____________Y- u g-t-m u-h- r-z-і-a-u-y-.-----------------------------Ya u getym uzho razbіrayusya.
Ці----- - ------ с--о- лыж-?
Ц_ ё___ у ц___ з с____ л____
Ц- ё-ц- у ц-б- з с-б-й л-ж-?
----------------------------
Ці ёсць у цябе з сабой лыжы? 0 Tsі -osts--u-tsy-b----s-boy ly--y?T__ y_____ u t_____ z s____ l_____T-і y-s-s- u t-y-b- z s-b-y l-z-y-----------------------------------Tsі yosts’ u tsyabe z saboy lyzhy?
Ц--ёсц- у ц-бе з---б-- лы-н- аб-так?
Ц_ ё___ у ц___ з с____ л____ а______
Ц- ё-ц- у ц-б- з с-б-й л-ж-ы а-у-а-?
------------------------------------
Ці ёсць у цябе з сабой лыжны абутак? 0 Ts- -os-s--- -sy--e-z sabo- l----y--b-ta-?T__ y_____ u t_____ z s____ l_____ a______T-і y-s-s- u t-y-b- z s-b-y l-z-n- a-u-a-?------------------------------------------Tsі yosts’ u tsyabe z saboy lyzhny abutak?
Saksamaal on ütlus: pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna.
See tähendab, et me mõistame pilte sageli kiiremini kui kõnet.
Pildid annavad ka emotsioone paremini edasi.
Seepärast kasutatakse ka reklaamides palju pilte.
Pildid toimivad teisiti kui kõne.
Nad näitavad meile mitut asja korraga.
See tähendab, et kogu pildil tervikuna on teatud mõju.
Kõnel on sama efekti saavutamiseks vja rohkem sõnu.
Aga piltdid ja kõne käivad käsikäes.
Vajame kõnet, et kirjeldada pilte.
Samamoodi on piltide abil võimalik paljusid tekste paremini mõista.
Piltide ja kõne omavahelist suhet on uurinud keeleteadlased.
Samuti võib tekkida küsimus, kas pildid on omaette keel.
Kui midagi ainult filmitakse, saame vaadata vaid pildimaterjali.
Aga filmi sõnum ei ole sulaselge.
Kui pilt on mõeldud toimima kõnena, siis peab see olema konkreetne.
Mida vähem pilt näitab, seda selgem on tema sõnum.
Heaks näiteks on sel puhul piktogrammid.
Piktogrammid on lihtsad ja selged sümbolid.
Nad asendavad verbaalset keelt ja on üheks visuaalse kommunikatsiooni vormiks.
Igaüks teab, milline on teksti‘suitsetamine keelatud’ piktogramm.
See kujutab sigaretti, millel on joon peale tõmmatud.
Globaliseeruvas maailmas on pildid muutumas üha olulisemaks.
Kuid seepärast on vaja õppida ka piltide keelt.
Kuigi paljud arvavad, et pildid on rahvusvaheliselt mõistetavad, ei pruugi see nii olla.
Meie kultuur mõjutab ka meie piltide mõistmist..
Mida me näeme, sõltub paljudest teguritest.
Seega mõned inimesed ei pruugi näha sigaretti, vaid ainult tumedaid jooni.
Kas sa teadsid?
Türgi keel kuulub umbes 40 turgi keele perekonda.
Kõige lähemalt sugulane on see asebaidžaani keelega.
Emakeeleks või teiseks keeleks on see rohkem kui 80 miljonile inimesele.
Need inimesed elavad eelkõige Türgis või Balkani riikides.
Väljarändajad on türgi keele ka Euroopasse, Ameerikasse ja Austraaliasse viinud.
Ka türgi keelt on mõjutanud teised keeled.
Sõnavaras leiduvad eelkõige sõnad araabia ja prantsuse keelest.
Türgi keele üks tunnusjoon on selle paljud erinevad dialektid.
Istanbuli dialekt kehtib tänapäevase kõrgkeele alusena.
Grammatika eristab kokku kuut käänet.
Türgi keelele on iseloomulik lisaks veel ka aglutineeriv keeleehitus.
See tähendab, et grammatilisi vorme väljendatakse sufiksite kaudu.
Nende lõppude järjekord on kindlaks määratud, aga neid võib olla väga palju.
See põhimõte eristab türgi keelt indogermaani keeltest.