Vestmik

et Sport   »   sv Sport

49 [nelikümmend üheksa]

Sport

Sport

49 [fyrtionio]

Sport

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Kas sa teed sporti? Utöv-r-d- -----? U_____ d_ s_____ U-ö-a- d- s-o-t- ---------------- Utövar du sport? 0
Jah, ma pean end liigutama. J-, jag --ste---ra -- -i-. J__ j__ m____ r___ p_ m___ J-, j-g m-s-e r-r- p- m-g- -------------------------- Ja, jag måste röra på mig. 0
Ma käin spordiklubis. J-g ----ed---e- -dro-t-f-re---g. J__ ä_ m__ i e_ i_______________ J-g ä- m-d i e- i-r-t-s-ö-e-i-g- -------------------------------- Jag är med i en idrottsförening. 0
Me mängime jalgpalli. V--s--lar -ot--l-. V_ s_____ f_______ V- s-e-a- f-t-o-l- ------------------ Vi spelar fotboll. 0
Mõnikord me ujume. Ib---d-s-mm-- --. I_____ s_____ v__ I-l-n- s-m-a- v-. ----------------- Ibland simmar vi. 0
Või sõidame rattaga. Eller så--y-lar -i. E____ s_ c_____ v__ E-l-r s- c-k-a- v-. ------------------- Eller så cyklar vi. 0
Meie linnas on jalgpallistaadion. I -å--s--d fin-s--n f-t--l--s---i--. I v__ s___ f____ e_ f_______________ I v-r s-a- f-n-s e- f-t-o-l-s-a-i-n- ------------------------------------ I vår stad finns en fotbollsstadion. 0
Siin on ka saunaga ujumisbassein. De- --n------n s--h--l---d-ba--u. D__ f____ ä___ s______ m__ b_____ D-t f-n-s ä-e- s-m-a-l m-d b-s-u- --------------------------------- Det finns även simhall med bastu. 0
Ja golfiväljak. O-- -e---i-n- -n----f-an-. O__ d__ f____ e_ g________ O-h d-t f-n-s e- g-l-b-n-. -------------------------- Och det finns en golfbana. 0
Mis telekast tuleb? Va--bl-- -e- -å -V? V__ b___ d__ p_ T__ V-d b-i- d-t p- T-? ------------------- Vad blir det på TV? 0
Hetkel tuleb jalgpallimäng. J------ ä- de--e---o----l--a-ch. J___ n_ ä_ d__ e_ f_____________ J-s- n- ä- d-t e- f-t-o-l-m-t-h- -------------------------------- Just nu är det en fotbollsmatch. 0
Saksa meeskond mängib Inglismaa vastu. D-- -yska -ag----pel-- mo--d-t-en-elsk-. D__ t____ l____ s_____ m__ d__ e________ D-t t-s-a l-g-t s-e-a- m-t d-t e-g-l-k-. ---------------------------------------- Det tyska laget spelar mot det engelska. 0
Kes võidab? V-----nne-? V__ v______ V-m v-n-e-? ----------- Vem vinner? 0
Mul ei ole aimugi. Jag-har ----n a-in-. J__ h__ i____ a_____ J-g h-r i-g-n a-i-g- -------------------- Jag har ingen aning. 0
Praegu on seis võrdne. J-s- -- -t-r --t -av-j-rt. J___ n_ s___ d__ o________ J-s- n- s-å- d-t o-v-j-r-. -------------------------- Just nu står det oavgjort. 0
Väljakukohtunik on Belgiast. D-ma-en--o---r -r-- -el--e-. D______ k_____ f___ B_______ D-m-r-n k-m-e- f-å- B-l-i-n- ---------------------------- Domaren kommer från Belgien. 0
Nüüd tuleb karistuslöök. N- blir --t -t-affs-ar-. N_ b___ d__ s___________ N- b-i- d-t s-r-f-s-a-k- ------------------------ Nu blir det straffspark. 0
Värav! Üks null! M-l--Ett n-ll! M___ E__ n____ M-l- E-t n-l-! -------------- Mål! Ett noll! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Ainult tugevad sõnad jäävad ellu!

Harva kasutatavad sõnad muutuvad rohkem kui sõnad, mida kasutatakse sageli. See võib olla tingitud evolutsiooni seadustest. Ühised geenid muutuvad aja jooksul vähem. Nad on oma vormilt stabiilsemad. Ja ilmselt kehtib sama ka sõna puhul! Uuringus anti hinnanguid inglise keele tegusõnadele. Praeguseid tegusõna vorme võrreldi vanade vormidega. Inglise keeles on kümme kõige levinumat tegusõna ebareeglipärased. Enamik teisi tegusõnu on reeglipärased. Kuid keskajal olid enamik tegusõnu ebareeglipärased. Niisiis said ebareeglipärased verbid, mida kasutati harva reeglipäraseks. 300 aasta pärast pole inglise keeles säilinud peaaegu üldse ebareeglipäraseid verbe. Teised teadustööd näitavad ka, et keeled on valikulised nagu geenidki. Teadlased võrreldes erinevate keelte tavalisi sõnu. Nad valisid välja sarnase tähendusega sõnad. Üheks sellekohaseks näiteks on sõnad: water, Wasser, vatten . Nendel sõnadel on sama päritolu ja seepärast on nad üksteisega väga sarnased. Kuna nad on olulised sõnad, kasutatakse neid tihedalt kõigis keeltes. Nii suudavad nad säilitada oma vormi - ja jäävad üksteisega sarnaseks ka tänapäeval. Vähem olulised sõnad muutuvad palju kiiremini. Pigem asendatakse need teiste sõnadega. Harva kasutatavad eirstuvad üksteistest eri keeltes. Miks harva kasutatavad sõnad muutuvad, on siiani ebaselge. On võimalik, et neid kasutatakse või hääldatakse tihti valesti. See on tingitud asjaolust, et sõna ei ole rääkijale tuttav. Kuid võib olla, et olulised sõnad peavadki alati samaks jääma. Sest ainult siis saadakse neist õigesti aru. Ja sõnad on selleks, et neid mõista...
Kas sa teadsid?
Ukraina keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses vene ja valgevene keelega. Ukraina keelt räägib rohkem kui 40 miljonit inimest. Vene ja poola keele järel on see kõige räägitum slaavi keel. Ukraina keel arenes 18. sajandi lõpul rahvakeelest. Tol ajal tekkis eraldiseisev kirjakeel ning sellega ka oma kirjandus. Tänapäeval on väga palju ukraina keele dialekte, mis jagunevad kolme põhigruppi. Sõnavara, lauseehitus ja fonoloogia meenutavad väga teisi slaavi keeli. See tuleneb sellest, et slaavi keeled arenesid välja üsna hiljuti. Tänu Ukraina geograafilisele asukohale on keeles palju poola- ja venekeelseid mõjutusi. Grammatika eristab seitset käänet. Ukrainakeelsed omadussõnad näitavad ära suhte inimeste või asjadega. Olenevalt valitud sõnavormist saab rääkija ka oma emotsionaalset seisundit näidata. Veel üks ukraina keele tunnusmärk on selle eriti meloodiline kõla. Kes armastab keeli, mis kõlavad nagu muusika, peaks ukraina keelt õppima!