Vestmik

et Asjaajamised   »   ha gudanar da ayyuka

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [hamsin da daya]

gudanar da ayyuka

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hausa Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. In-----i- -----k-n k-ra-u. I__ s_ i_ j_ ɗ____ k______ I-a s- i- j- ɗ-k-n k-r-t-. -------------------------- Ina so in je ɗakin karatu. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. Ina-s--in ----a-t------a--da--i--at-a-ai. I__ s_ i_ j_ k_____ s____ d_ l___________ I-a s- i- j- k-n-i- s-y-r d- l-t-a-t-f-i- ----------------------------------------- Ina so in je kantin sayar da littattafai. 0
Ma tahaksin kioski. I----o--- j- ----k I__ s_ i_ j_ k____ I-a s- i- j- k-o-k ------------------ Ina so in je kiosk 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. I-- -on--r-n---t---i I__ s__ a___ l______ I-a s-n a-o- l-t-a-i -------------------- Ina son aron littafi 0
Ma tahaksin raamatut osta. Ina-so--n-say- --t--fi I__ s_ i_ s___ l______ I-a s- i- s-y- l-t-a-i ---------------------- Ina so in saya littafi 0
Ma tahaksin ajalehte osta. In-----in ---- -a-i-a. I__ s_ i_ s___ j______ I-a s- i- s-y- j-r-d-. ---------------------- Ina so in sayi jarida. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. I-a so -- -- -a----k-r--u--on --on -it--fi. I__ s_ i_ j_ ɗ____ k_____ d__ a___ l_______ I-a s- i- j- ɗ-k-n k-r-t- d-n a-o- l-t-a-i- ------------------------------------------- Ina so in je ɗakin karatu don aron littafi. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. I----- -- je-ka-ti---ay----- l--t--ta-ai---- si-an ----a--. I__ s_ i_ j_ k_____ s____ d_ l__________ d__ s____ l_______ I-a s- i- j- k-n-i- s-y-r d- l-t-a-t-f-i d-n s-y-n l-t-a-i- ----------------------------------------------------------- Ina so in je kantin sayar da littattafai don siyan littafi. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. I-- ---in -e gidan--i--- d-n--iy-- -a--d-. I__ s_ i_ j_ g____ k____ d__ s____ j______ I-a s- i- j- g-d-n k-o-k d-n s-y-n j-r-d-. ------------------------------------------ Ina so in je gidan kiosk don siyan jarida. 0
Ma tahaksin prillipoodi. Ina so--n ----ur-n lik--a----n-. I__ s_ i_ j_ w____ l______ g____ I-a s- i- j- w-r-n l-k-t-n g-n-. -------------------------------- Ina so in je wurin likitan gani. 0
Ma tahaksin kauplusesse. I-a so-i---- b--ban--a--i I__ s_ i_ j_ b_____ k____ I-a s- i- j- b-b-a- k-n-i ------------------------- Ina so in je babban kanti 0
Ma tahaksin pagariärisse. I-- -o i- j---i-a---u---i I__ s_ i_ j_ g____ b_____ I-a s- i- j- g-d-n b-r-d- ------------------------- Ina so in je gidan burodi 0
Ma tahaksin prille osta. I-- s---n sa-- -a----u I__ s_ i_ s___ t______ I-a s- i- s-y- t-b-r-u ---------------------- Ina so in sayi tabarau 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. I----o in -ay--y--an---a----a-----n l-m--. I__ s_ i_ s___ y____ i____ d_ k____ l_____ I-a s- i- s-y- y-y-n i-a-e d- k-y-n l-m-u- ------------------------------------------ Ina so in saya yayan itace da kayan lambu. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. In--s- i- sa-- nad- -------di. I__ s_ i_ s___ n___ d_ b______ I-a s- i- s-y- n-d- d- b-r-d-. ------------------------------ Ina so in sayi nadi da burodi. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. I-a-so -------------i-ita- g-ni-don-s-ya--ta---au. I__ s_ i_ j_ w____ l______ g___ d__ s____ t_______ I-a s- i- j- w-r-n l-k-t-n g-n- d-n s-y-n t-b-r-u- -------------------------------------------------- Ina so in je wurin likitan gani don siyan tabarau. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. In---- i- -e ba--a- --n-i don s-ya---a-an-ita----a ---a- mar-ari. I__ s_ i_ j_ b_____ k____ d__ s____ y____ i____ d_ k____ m_______ I-a s- i- j- b-b-a- k-n-i d-n s-y-n y-y-n i-a-e d- k-y-n m-r-a-i- ----------------------------------------------------------------- Ina so in je babban kanti don siyan yayan itace da kayan marmari. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Ina-so-in -- g---n-bu--di do--siyan --------- bu--d-. I__ s_ i_ j_ g____ b_____ d__ s____ b_____ d_ b______ I-a s- i- j- g-d-n b-r-d- d-n s-y-n b-r-d- d- b-r-d-. ----------------------------------------------------- Ina so in je gidan burodi don siyan biredi da burodi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 hausa (1-100)
Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!