Vestmik

et Asjaajamised   »   sr Обављање потрепштина

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [педесет и један]

51 [pedeset i jedan]

Обављање потрепштина

[Obavljanje potrepština]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. Хо-----б---ио---у. Х___ у б__________ Х-ћ- у б-б-и-т-к-. ------------------ Хоћу у библиотеку. 0
H-ću-- b-b--ot--u. H___ u b__________ H-c-u u b-b-i-t-k-. ------------------- Hoću u biblioteku.
Ma tahaksin raamatupoodi. Х-ћ--у --и-а--. Х___ у к_______ Х-ћ- у к-и-а-у- --------------- Хоћу у књижару. 0
Hoć--u-----žaru. H___ u k________ H-c-u u k-j-ž-r-. ----------------- Hoću u knjižaru.
Ma tahaksin kioski. Х--- ---т--фи-е. Х___ д_ т_______ Х-ћ- д- т-а-и-е- ---------------- Хоћу до трафике. 0
H--́- -o--r--ike. H___ d_ t_______ H-c-u d- t-a-i-e- ----------------- Hoću do trafike.
Ma tahaksin raamatut laenutada. Ј- х-ћу да и-н-ј--м-к-иг-. Ј_ х___ д_ и_______ к_____ Ј- х-ћ- д- и-н-ј-и- к-и-у- -------------------------- Ја хоћу да изнајмим књигу. 0
J- h-ć--da -zn--m----n---u. J_ h___ d_ i_______ k______ J- h-c-u d- i-n-j-i- k-j-g-. ---------------------------- Ja hoću da iznajmim knjigu.
Ma tahaksin raamatut osta. Ја -о----а---пи--књи--. Ј_ х___ д_ к____ к_____ Ј- х-ћ- д- к-п-м к-и-у- ----------------------- Ја хоћу да купим књигу. 0
J- ho-́--d- --p---k--igu. J_ h___ d_ k____ k______ J- h-c-u d- k-p-m k-j-g-. ------------------------- Ja hoću da kupim knjigu.
Ma tahaksin ajalehte osta. Ј- -оћу д- -у----нов--е. Ј_ х___ д_ к____ н______ Ј- х-ћ- д- к-п-м н-в-н-. ------------------------ Ја хоћу да купим новине. 0
J--h-c-u -a --p-- novi-e. J_ h___ d_ k____ n______ J- h-c-u d- k-p-m n-v-n-. ------------------------- Ja hoću da kupim novine.
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. Ја----у у б--ли-тек---а и--а---- књиг-. Ј_ х___ у б_________ д_ и_______ к_____ Ј- х-ћ- у б-б-и-т-к- д- и-н-ј-и- к-и-у- --------------------------------------- Ја хоћу у библиотеку да изнајмим књигу. 0
J- ho--u -----l-ote-u d--i--a-mi- -njigu. J_ h___ u b_________ d_ i_______ k______ J- h-c-u u b-b-i-t-k- d- i-n-j-i- k-j-g-. ----------------------------------------- Ja hoću u biblioteku da iznajmim knjigu.
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. Ја-х--у у ----а---д- --п-- к-игу. Ј_ х___ у к______ д_ к____ к_____ Ј- х-ћ- у к-и-а-у д- к-п-м к-и-у- --------------------------------- Ја хоћу у књижару да купим књигу. 0
Ja -oću u --j--a-u -----p-m -nj-gu. J_ h___ u k_______ d_ k____ k______ J- h-c-u u k-j-ž-r- d- k-p-m k-j-g-. ------------------------------------ Ja hoću u knjižaru da kupim knjigu.
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. Ј- х-----о тр-фи-е д- -у--- ---ине. Ј_ х___ д_ т______ д_ к____ н______ Ј- х-ћ- д- т-а-и-е д- к-п-м н-в-н-. ----------------------------------- Ја хоћу до трафике да купим новине. 0
Ja-hoć- d- t-a-i---da -upi----v-n-. J_ h___ d_ t______ d_ k____ n______ J- h-c-u d- t-a-i-e d- k-p-m n-v-n-. ------------------------------------ Ja hoću do trafike da kupim novine.
Ma tahaksin prillipoodi. Ја хоћу-до оп---а-а. Ј_ х___ д_ о________ Ј- х-ћ- д- о-т-ч-р-. -------------------- Ја хоћу до оптичара. 0
Ja--oću-do--p--č-r-. J_ h___ d_ o________ J- h-c-u d- o-t-č-r-. --------------------- Ja hoću do optičara.
Ma tahaksin kauplusesse. Ј- -оћу ---суп-рм-рке-а. Ј_ х___ д_ с____________ Ј- х-ћ- д- с-п-р-а-к-т-. ------------------------ Ја хоћу до супермаркета. 0
Ja -oć- d--s-per-arke-a. J_ h___ d_ s____________ J- h-c-u d- s-p-r-a-k-t-. ------------------------- Ja hoću do supermarketa.
Ma tahaksin pagariärisse. Ја х--у--- -ек-ра. Ј_ х___ д_ п______ Ј- х-ћ- д- п-к-р-. ------------------ Ја хоћу до пекара. 0
J- ho--u d- --ka--. J_ h___ d_ p______ J- h-c-u d- p-k-r-. ------------------- Ja hoću do pekara.
Ma tahaksin prille osta. Ја--оћ--да-----м н---а--. Ј_ х___ д_ к____ н_______ Ј- х-ћ- д- к-п-м н-о-а-е- ------------------------- Ја хоћу да купим наочале. 0
J- h-c-u--a---pi--naoč--e. J_ h___ d_ k____ n_______ J- h-c-u d- k-p-m n-o-a-e- -------------------------- Ja hoću da kupim naočale.
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. Ја-х-ћу--- -у--м--оће-и -ов-ће. Ј_ х___ д_ к____ в___ и п______ Ј- х-ћ- д- к-п-м в-ћ- и п-в-ћ-. ------------------------------- Ја хоћу да купим воће и поврће. 0
J--hoc----a------ v---e-i---vrć-. J_ h___ d_ k____ v___ i p______ J- h-c-u d- k-p-m v-c-e i p-v-c-e- ---------------------------------- Ja hoću da kupim voće i povrće.
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. Ј- -о-- -а купи- -----к- --хл--. Ј_ х___ д_ к____ з______ и х____ Ј- х-ћ- д- к-п-м з-м-ч-е и х-е-. -------------------------------- Ја хоћу да купим земичке и хлеб. 0
J- h-c-- ---ku--m z-m-čk- i h-e-. J_ h___ d_ k____ z______ i h____ J- h-c-u d- k-p-m z-m-č-e i h-e-. --------------------------------- Ja hoću da kupim zemičke i hleb.
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. Ј--хо-- -о------ар---------м ----а--. Ј_ х___ д_ о_______ д_ к____ н_______ Ј- х-ћ- д- о-т-ч-р- д- к-п-м н-о-а-е- ------------------------------------- Ја хоћу до оптичара да купим наочале. 0
Ja--oc-u-d-----ič--a-----upi- -aoč--e. J_ h___ d_ o_______ d_ k____ n_______ J- h-c-u d- o-t-č-r- d- k-p-m n-o-a-e- -------------------------------------- Ja hoću do optičara da kupim naočale.
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. Ја----у -- с---р--р-е-а-д- купи- -оће и---в-ћ-. Ј_ х___ д_ с___________ д_ к____ в___ и п______ Ј- х-ћ- д- с-п-р-а-к-т- д- к-п-м в-ћ- и п-в-ћ-. ----------------------------------------------- Ја хоћу до супермаркета да купим воће и поврће. 0
Ja--o--u -o -up-rma----a -a --p-m v-c---- povrc--. J_ h___ d_ s___________ d_ k____ v___ i p______ J- h-c-u d- s-p-r-a-k-t- d- k-p-m v-c-e i p-v-c-e- -------------------------------------------------- Ja hoću do supermarketa da kupim voće i povrće.
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Ј--хоћ--до пе-арa ----у--м зе----е и--л--. Ј_ х___ д_ п_____ д_ к____ з______ и х____ Ј- х-ћ- д- п-к-р- д- к-п-м з-м-ч-е и х-е-. ------------------------------------------ Ја хоћу до пекарa да купим земичке и хлеб. 0
J-----́u -o--eka-a -a-k-pim z--i-ke ---leb. J_ h___ d_ p_____ d_ k____ z______ i h____ J- h-c-u d- p-k-r- d- k-p-m z-m-č-e i h-e-. ------------------------------------------- Ja hoću do pekara da kupim zemičke i hleb.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + serbia (1-100) MP3 serbia (1-100)
Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!