म-- -धा द-न पर----ि----- क-म------ह-ँ
म-- आध- द-न पर-च-र-क- क- क-म करत- ह--
म-ं आ-ा द-न प-ि-ा-ि-ा क- क-म क-त- ह-ँ
-------------------------------------
मैं आधा दिन परिचारिका का काम करती हूँ 0 mai----d-----n ---ic-aa---a -----a- kara-ee-ho-nmain aadha din parichaarika ka kaam karatee hoonm-i- a-d-a d-n p-r-c-a-r-k- k- k-a- k-r-t-e h-o-------------------------------------------------main aadha din parichaarika ka kaam karatee hoon
लेक-- कर-बहुत-ज़-य--ा ह-ं
ल-क-न कर बह-त ज़-य-द- ह--
ल-क-न क- ब-ु- ज़-य-द- ह-ं
------------------------
लेकिन कर बहुत ज़्यादा हैं 0 lekin --r---h---z---d--h-inlekin kar bahut zyaada hainl-k-n k-r b-h-t z-a-d- h-i----------------------------lekin kar bahut zyaada hain
व--मे-े--ाह- -ैं
वह म-र- स-हब ह--
व- म-र- स-ह- ह-ं
----------------
वह मेरे साहब हैं 0 v-h me-e--aa--b-ha-nvah mere saahab hainv-h m-r- s-a-a- h-i---------------------vah mere saahab hain
द-पह--को ---ह--श---ोज--ृह ---े---ं
द-पहर क- हम हम-श- भ-जनग-ह ज-त- ह--
द-प-र क- ह- ह-े-ा भ-ज-ग-ह ज-त- ह-ं
----------------------------------
दोपहर को हम हमेशा भोजनगृह जाते हैं 0 dopahar -----m-h--e----b-o---a-rh-j-a-- haindopahar ko ham hamesha bhojanagrh jaate haind-p-h-r k- h-m h-m-s-a b-o-a-a-r- j-a-e h-i---------------------------------------------dopahar ko ham hamesha bhojanagrh jaate hain
म-ं-प--ले--क---्ष-से-बेरो--------ँ
म-- प-छल- एक वर-ष स- ब-र-ज-ग-र ह--
म-ं प-छ-े ए- व-्- स- ब-र-ज-ग-र ह-ँ
----------------------------------
मैं पिछले एक वर्ष से बेरोज़गार हूँ 0 main-p-ch--le -k-va--- -e---rozagaa--h-onmain pichhale ek varsh se berozagaar hoonm-i- p-c-h-l- e- v-r-h s- b-r-z-g-a- h-o------------------------------------------main pichhale ek varsh se berozagaar hoon
Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva.
Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta.
Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe.
Aga miks see nii on?
Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime?
Põhjuseks on meie areng.
Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu.
Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet.
See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme.
Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid.
Seejuures tegid nad huvitava avastuse.
Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne.
Kõne algus on seega mälu algus.
Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju.
Nad kogevad iga päev uusi asju.
Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi.
Kõik kaob sellegi poolest.
Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks.
Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna.
Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu.
See toimib nagu päevik.
Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja.
Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti.
Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest.
Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil.
Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära.
Nad on salvestatud kusagil meie ajus.
Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?