Я--ду на -ри-м-- врачу.
Я и__ н_ п____ к в_____
Я и-у н- п-и-м к в-а-у-
-----------------------
Я иду на приём к врачу. 0 Y----u--a p--yëm-k v-ac-u.Y_ i__ n_ p_____ k v______Y- i-u n- p-i-ë- k v-a-h-.--------------------------Ya idu na priyëm k vrachu.
Пож-л-й-т-,-под---ит--в ---ё--ой.
П__________ п________ в п________
П-ж-л-й-т-, п-д-ж-и-е в п-и-м-о-.
---------------------------------
Пожалуйста, подождите в приёмной. 0 Poz-a-uy-t-- --d----it- v priyë--oy.P___________ p_________ v p_________P-z-a-u-s-a- p-d-z-d-t- v p-i-ë-n-y-------------------------------------Pozhaluysta, podozhdite v priyëmnoy.
Ч-м-я -о----ам пом-ч-?
Ч__ я м___ В__ п______
Ч-м я м-г- В-м п-м-ч-?
----------------------
Чем я могу Вам помочь? 0 Chem------g--Vam p-mo---?C___ y_ m___ V__ p_______C-e- y- m-g- V-m p-m-c-ʹ--------------------------Chem ya mogu Vam pomochʹ?
У В-- ч-о--иб-д- б-л-т?
У В__ ч_________ б_____
У В-с ч-о-н-б-д- б-л-т-
-----------------------
У Вас что-нибудь болит? 0 U V-s-c-t--nib-dʹ bo-it?U V__ c__________ b_____U V-s c-t---i-u-ʹ b-l-t-------------------------U Vas chto-nibudʹ bolit?
Гд- - -ас боли-?
Г__ у В__ б_____
Г-е у В-с б-л-т-
----------------
Где у Вас болит? 0 Gd- --Vas--o---?G__ u V__ b_____G-e u V-s b-l-t-----------------Gde u Vas bolit?
У-м-ня пос--я--ые --ли - ---н-.
У м___ п_________ б___ в с_____
У м-н- п-с-о-н-ы- б-л- в с-и-е-
-------------------------------
У меня постоянные боли в спине. 0 U-meny- p----y-n-yy- --li-v-s--n-.U m____ p___________ b___ v s_____U m-n-a p-s-o-a-n-y- b-l- v s-i-e-----------------------------------U menya postoyannyye boli v spine.
Д---е--е в---ря-ке.
Д_______ в п_______
Д-в-е-и- в п-р-д-е-
-------------------
Давление в порядке. 0 D-vl-n----- -o-yadke.D________ v p________D-v-e-i-e v p-r-a-k-.---------------------Davleniye v poryadke.
Sõna pikkus sõltub selle sisu informatiivsusest.
Nii väidab üks Ameerikas tehtud uuring.
Teadlased hindasid kümne erineva Euroopa keele sõnu.
Seda tehti arvuti abiga.
Arvuti analüüsis erinevaid sõnu vastava programmiga.
Valemi abil arvutati sõnade sisu informatiivsust.
Tulemused olid selged.
Mida lühem on sõna, seda vähem on selles teavet.
Huvitaval kombel kasutame me lühemaid sõnu rohkem kui pikki.
Põhjus võib peituda keele tõhususes.
Kui me räägime, keskendume me kõige olulisemale.
Seega vähese sisuga sõnad ei pea olema pikad.
See tagab, et me ei kuluta liiga palju aega ebaolulistele asjadele.
Pikkuse ja sisu vastastikkusel sõltuvusel on veel üks eelis.
Nii jääb lause informatiivne sisu alati samaks.
See tähendab, et me ütleme teatud aja jooksul samas mahus teavet.
Näiteks saame me kasutada vaid mõnda pikka sõna.
Aga lühikesi sõnu saame me kasutada palju rohkem.
See ei ole tähtis, millised sõnad me valime: informatiivne sisu jääb samaks.
Selle tulemusena on meie kõnel järjepidev rütm.
Ja nii on kuulajal meid lihtsam jälgida.
Kui informatsiooni hulk pidevalt muutuks, oleks seda raske hoomata.
Kuulajad ei suudaks meie kõnega kohaneda.
Seega arusaamine muutuks raskendatuks.
Seega, kes tahab end võimalikult hästi arusaadavaks teha, peaks kasutama lühikesi sõnu.
Sest lühikesi sõnu on lihtsam mõista kui pikki.
Niisiis järgi põhimõtet: Keep It Short and Simple! (tõlge: Räägi lihtsalt ja lühidalt!)
Kokkuvõtvalt KISS!