Vestmik

et Kehaosad   »   hi शरीर के अंग

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

५८ [अठ्ठावन]

58 [aththaavan]

शरीर के अंग

[shareer ke ang]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hindi Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. मैं--क-आ--- का---त्- --ा-ा --ब---ी---ँ म-- एक आदम- क- च-त-र बन-त- / बन-त- ह-- म-ं ए- आ-म- क- च-त-र ब-ा-ा / ब-ा-ी ह-ँ -------------------------------------- मैं एक आदमी का चित्र बनाता / बनाती हूँ 0
mai- ek -a-a--e--a----t---an---- --ban----e-hoon main ek aadamee ka chitr banaata / banaatee hoon m-i- e- a-d-m-e k- c-i-r b-n-a-a / b-n-a-e- h-o- ------------------------------------------------ main ek aadamee ka chitr banaata / banaatee hoon
Esiteks pea. सबसे प-ले ---तक सबस- पहल- मस-तक स-स- प-ल- म-्-क --------------- सबसे पहले मस्तक 0
s-ba-- ----le-----ak sabase pahale mastak s-b-s- p-h-l- m-s-a- -------------------- sabase pahale mastak
Mees kannab mütsi. आद-ी -े-ट-पी----ी -ै आदम- न- ट-प- पहन- ह- आ-म- न- ट-प- प-न- ह- -------------------- आदमी ने टोपी पहनी है 0
aad-m-e--- to--- pa--n-e --i aadamee ne topee pahanee hai a-d-m-e n- t-p-e p-h-n-e h-i ---------------------------- aadamee ne topee pahanee hai
Juukseid ei ole näha. उसक- -ा----ीं--ि-ते उसक- ब-ल नह-- द-खत- उ-क- ब-ल न-ी- द-ख-े ------------------- उसके बाल नहीं दिखते 0
usak- --al -a----dikhate usake baal nahin dikhate u-a-e b-a- n-h-n d-k-a-e ------------------------ usake baal nahin dikhate
Kõrvu ei ole samuti näha. उ--े -ान-भ- ---ं--ि-ते उसक- क-न भ- नह-- द-खत- उ-क- क-न भ- न-ी- द-ख-े ---------------------- उसके कान भी नहीं दिखते 0
u-ake k-a- b-e----h-- d--hate usake kaan bhee nahin dikhate u-a-e k-a- b-e- n-h-n d-k-a-e ----------------------------- usake kaan bhee nahin dikhate
Selga ei ole ka näha. उ-क----- भी--ह---द-खती उसक- प-ठ भ- नह-- द-खत- उ-क- प-ठ भ- न-ी- द-ख-ी ---------------------- उसकी पीठ भी नहीं दिखती 0
u-a----p--th -he- n-h----ikha-ee usakee peeth bhee nahin dikhatee u-a-e- p-e-h b-e- n-h-n d-k-a-e- -------------------------------- usakee peeth bhee nahin dikhatee
Ma joonistan silmad ja suu. मैं आं-े- ----ूँह--न-त- ---न--- हूँ म-- आ-ख-- और म--ह बन-त- / बन-त- ह-- म-ं आ-ख-ं औ- म-ँ- ब-ा-ा / ब-ा-ी ह-ँ ----------------------------------- मैं आंखें और मूँह बनाता / बनाती हूँ 0
m-in-aank-----u- -oon----naat- /-b-----ee-ho-n main aankhen aur moonh banaata / banaatee hoon m-i- a-n-h-n a-r m-o-h b-n-a-a / b-n-a-e- h-o- ---------------------------------------------- main aankhen aur moonh banaata / banaatee hoon
Mees tantsib ja naerab. आदम- न---र-ा ----- -ुस-कुरा -हा है आदम- न-च रह- ह- और म-स-क-र- रह- ह- आ-म- न-च र-ा ह- औ- म-स-क-र- र-ा ह- ---------------------------------- आदमी नाच रहा है और मुस्कुरा रहा है 0
aa-amee-n--c- -ah- -a---ur m-sk-r- r-h- hai aadamee naach raha hai aur muskura raha hai a-d-m-e n-a-h r-h- h-i a-r m-s-u-a r-h- h-i ------------------------------------------- aadamee naach raha hai aur muskura raha hai
Mehel on pikk nina. आद-ी -ी--ा-----ब---ै आदम- क- न-क लम-ब- ह- आ-म- क- न-क ल-्-ी ह- -------------------- आदमी की नाक लम्बी है 0
a--ame----e-n-ak---mb----ai aadamee kee naak lambee hai a-d-m-e k-e n-a- l-m-e- h-i --------------------------- aadamee kee naak lambee hai
Ta kannab keppi käes. उ--े-हाथ---म-ं ए- छड़---ै उसक- ह-थ-- म-- एक छड़- ह- उ-क- ह-थ-ं म-ं ए- छ-ी ह- ------------------------ उसके हाथों में एक छड़ी है 0
us--e-ha---o- ---n--k c-hade----i usake haathon mein ek chhadee hai u-a-e h-a-h-n m-i- e- c-h-d-e h-i --------------------------------- usake haathon mein ek chhadee hai
Ta kannab ka salli ümber kaela. उ-ने ----म-ं----शा---ढी हु- -ै उसन- गल- म-- एक श-ल ओढ- ह-ई ह- उ-न- ग-े म-ं ए- श-ल ओ-ी ह-ई ह- ------------------------------ उसने गले में एक शाल ओढी हुई है 0
us----ga-e -ei- -- sh-a---dhee--u---h-i usane gale mein ek shaal odhee huee hai u-a-e g-l- m-i- e- s-a-l o-h-e h-e- h-i --------------------------------------- usane gale mein ek shaal odhee huee hai
On talv ja külm. ज--े--- समय-है ----ा-ी--ण्--है ज-ड़- क- समय ह- और क-फ़- ठण-ड ह- ज-ड़- क- स-य ह- औ- क-फ़- ठ-्- ह- ------------------------------ जाड़े का समय है और काफ़ी ठण्ड है 0
ja--e -a -amay h-i a-- k-af-- -ha---hai jaade ka samay hai aur kaafee thand hai j-a-e k- s-m-y h-i a-r k-a-e- t-a-d h-i --------------------------------------- jaade ka samay hai aur kaafee thand hai
Käed on tugevad. ब-हें म-़बू---ैं ब-ह-- मज-ब-त ह-- ब-ह-ं म-़-ू- ह-ं ---------------- बाहें मज़बूत हैं 0
b-a--- ma---o-- --in baahen mazaboot hain b-a-e- m-z-b-o- h-i- -------------------- baahen mazaboot hain
Jalad on samuti tugevad. टाँ-े---- --------ैं ट--ग-- भ- मज-ब-त ह-- ट-ँ-े- भ- म-़-ू- ह-ं -------------------- टाँगें भी मज़बूत हैं 0
ta--ge---h---m---boot h--n taangen bhee mazaboot hain t-a-g-n b-e- m-z-b-o- h-i- -------------------------- taangen bhee mazaboot hain
See mees on lumest. य---- ह---मा-व -ै यह एक ह-म-म-नव ह- य- ए- ह-म-म-न- ह- ----------------- यह एक हिम-मानव है 0
y-- -k h-m---a-a--h-i yah ek him-maanav hai y-h e- h-m-m-a-a- h-i --------------------- yah ek him-maanav hai
Ta ei kanna pükse ega mantlit. उ--- पत--- -र को--न---------है उसन- पतल-न और क-ट नह-- पहन- ह- उ-न- प-ल-न औ- क-ट न-ी- प-न- ह- ------------------------------ उसने पतलून और कोट नहीं पहना है 0
u-a-e -at---o- aur -o- ----n---han- h-i usane pataloon aur kot nahin pahana hai u-a-e p-t-l-o- a-r k-t n-h-n p-h-n- h-i --------------------------------------- usane pataloon aur kot nahin pahana hai
Kuid see mees ei külmeta. ल---न-उ-े-स-्-- न-ीं ल--र-ी-है ल-क-न उस- सर-द- नह-- लग रह- ह- ल-क-न उ-े स-्-ी न-ी- ल- र-ी ह- ------------------------------ लेकिन उसे सर्दी नहीं लग रही है 0
l--i- us--sar-e--nah-n-l-g-rah----ai lekin use sardee nahin lag rahee hai l-k-n u-e s-r-e- n-h-n l-g r-h-e h-i ------------------------------------ lekin use sardee nahin lag rahee hai
Ta on lumemees. यह----ह---म-नव है यह एक ह-म-म-नव ह- य- ए- ह-म-म-न- ह- ----------------- यह एक हिम-मानव है 0
ya---k--im-m--na- --i yah ek him-maanav hai y-h e- h-m-m-a-a- h-i --------------------- yah ek him-maanav hai

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...