Vestmik

et Pangas   »   da I banken

60 [kuuskümmend]

Pangas

Pangas

60 [tres]

I banken

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Ma sooviks kontot avada. Jeg--il ge----åb----- k-n-o. J__ v__ g____ å___ e_ k_____ J-g v-l g-r-e å-n- e- k-n-o- ---------------------------- Jeg vil gerne åbne en konto. 0
Siin on mu pass. H-r er mi- pas. H__ e_ m__ p___ H-r e- m-t p-s- --------------- Her er mit pas. 0
Ja siin on mu aadress. Og h-r ---m-- ad----e. O_ h__ e_ m__ a_______ O- h-r e- m-n a-r-s-e- ---------------------- Og her er min adresse. 0
Ma sooviksin oma kontole raha kanda. J-g --l---r-e in-b-t-le-pe--e p--min -on-o. J__ v__ g____ i________ p____ p_ m__ k_____ J-g v-l g-r-e i-d-e-a-e p-n-e p- m-n k-n-o- ------------------------------------------- Jeg vil gerne indbetale penge på min konto. 0
Ma sooviksin oma kontolt raha võtta. Jeg -i--g--n- --v- --nge-fra-mi---on-o. J__ v__ g____ h___ p____ f__ m__ k_____ J-g v-l g-r-e h-v- p-n-e f-a m-n k-n-o- --------------------------------------- Jeg vil gerne hæve penge fra min konto. 0
Ma sooviksin kontoväljavõtet. J-g-vil ger-- hente---nto--s--i-t-rne. J__ v__ g____ h____ k_________________ J-g v-l g-r-e h-n-e k-n-o-d-k-i-t-r-e- -------------------------------------- Jeg vil gerne hente kontoudskrifterne. 0
Ma sooviksin reisitšekki rahaks vahetada. J-----l--e--- -nd---e-en r-jse----k. J__ v__ g____ i______ e_ r__________ J-g v-l g-r-e i-d-ø-e e- r-j-e-h-c-. ------------------------------------ Jeg vil gerne indløse en rejsecheck. 0
Kui kõrged on tasud? Hvor -ø---e---eby-ern-? H___ h___ e_ g_________ H-o- h-j- e- g-b-r-r-e- ----------------------- Hvor høje er gebyrerne? 0
Kuhu ma alla kirjutama pean? Hv---sk-l-j-- ---erskri-e? H___ s___ j__ u___________ H-o- s-a- j-g u-d-r-k-i-e- -------------------------- Hvor skal jeg underskrive? 0
Ma ootan pangaülekannet Saksamaalt. Je- fo--e---r -n------ør--- --a ----la-d. J__ f________ e_ o_________ f__ T________ J-g f-r-e-t-r e- o-e-f-r-e- f-a T-s-l-n-. ----------------------------------------- Jeg forventer en overførsel fra Tyskland. 0
Siin on mu kontonumber. Her-er-m-- -onto-um-e-. H__ e_ m__ k___________ H-r e- m-t k-n-o-u-m-r- ----------------------- Her er mit kontonummer. 0
Kas raha on saabunud? E---en-e-e--nk---e-? E_ p______ a________ E- p-n-e-e a-k-m-e-? -------------------- Er pengene ankommet? 0
Ma sooviks selle raha vahetada. Jeg-vil---------k------ he---en-e. J__ v__ g____ v_____ d_ h__ p_____ J-g v-l g-r-e v-k-l- d- h-r p-n-e- ---------------------------------- Jeg vil gerne veksle de her penge. 0
Mul on vaja USA dollareid. J-g---r---u--fo- -----l-a-s. J__ h__ b___ f__ U__________ J-g h-r b-u- f-r U---o-l-r-. ---------------------------- Jeg har brug for US-dollars. 0
Palun andke mulle väikeseid kupüüre. Hels--s-å-sed-e-. H____ s__ s______ H-l-t s-å s-d-e-. ----------------- Helst små sedler. 0
Kas siin on sularahaautomaati? E--de--en hæ--aut----? E_ d__ e_ h___________ E- d-r e- h-v-a-t-m-t- ---------------------- Er der en hæveautomat? 0
Kui palju raha võib välja võtta? Hv----an-- --n-- --n-----h-v-? H___ m____ p____ k__ m__ h____ H-o- m-n-e p-n-e k-n m-n h-v-? ------------------------------ Hvor mange penge kan man hæve? 0
Milliseid krediitkaarte saab siin kasutada? H--l-e-k-edi-k-r--k-n --- br--e? H_____ k_________ k__ m__ b_____ H-i-k- k-e-i-k-r- k-n m-n b-u-e- -------------------------------- Hvilke kreditkort kan man bruge? 0

Kas universaalne grammatika on olemas?

Kui me õpime keelt, õpime me ka selle grammatikat. Kui lapsed õpivad oma emakeelt, toimub see automaatselt. Nad ei märka, et nende aju tegeleb erinevate reeglite õppimisega. Hoolimata sellest õpivad nad oma emakeelt korralikult algusest peale. Arvestades kui palju on maailmas keeli, ona ka palju grammatilisi süsteeme. Kuid kas on olemas ka universaalne grammatika? Teadlased on uurinud seda juba pikka aega. Viimased uuringud võivad anda sellele vastuse. Teadlased on teinud selles osas huvitava avastuse. Nad panid katsealused õppima grammatikareegleid. Katsealusteks olid keelekooli õpilased. Nad õppisid kas jaapani või itaalia keelt. Pool grammatikareeglitest olid väljamõeldised. Katsealused seda ei teadnud. Õpilastele esitati pärast õppimist laused. Nad pidid hindama, kas laused olid õiged või mitte. Kui õpilased lausetega tegelesid, analüüsiti nende aju. See tähendab, et teadlased mõõtsid nende ajutegevust. Nii said nad teada, kuidas aju lausetele reageeris. Katsest ilmnes, et meie aju tunneb grammatika ära! Teksti töötlemisel on teatud ajupiirkonnad aktiivsed. Üheks selliseks on See asub vasakpoolses suurajus. Kui õpilased olid silmitsi päris grammatikareeglitega, oli nende aju väga aktiivne. Väljamõeldiste puhul aga aktiivsus vähenes tunduvalt. Selle põhjal võib arvata, et kõigil grammatilistel süsteemidel on sama põhi. Nad kõik järgivad samu põhimõtteid. Ja siis oleks need põhimõtted päritavad...