Vestmik

et Pangas   »   da I banken

60 [kuuskümmend]

Pangas

Pangas

60 [tres]

I banken

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Ma sooviks kontot avada. Jeg vi- ----e-åb-- -n -ont-. Jeg vil gerne åbne en konto. J-g v-l g-r-e å-n- e- k-n-o- ---------------------------- Jeg vil gerne åbne en konto. 0
Siin on mu pass. H---er-mi- p--. Her er mit pas. H-r e- m-t p-s- --------------- Her er mit pas. 0
Ja siin on mu aadress. Og --r--- mi---d-e-s-. Og her er min adresse. O- h-r e- m-n a-r-s-e- ---------------------- Og her er min adresse. 0
Ma sooviksin oma kontole raha kanda. J-- v---g---e -ndb-t-l- -enge--- -in ----o. Jeg vil gerne indbetale penge på min konto. J-g v-l g-r-e i-d-e-a-e p-n-e p- m-n k-n-o- ------------------------------------------- Jeg vil gerne indbetale penge på min konto. 0
Ma sooviksin oma kontolt raha võtta. Je- v-- -e-ne hæve------ -r----- ko-to. Jeg vil gerne hæve penge fra min konto. J-g v-l g-r-e h-v- p-n-e f-a m-n k-n-o- --------------------------------------- Jeg vil gerne hæve penge fra min konto. 0
Ma sooviksin kontoväljavõtet. Jeg --l g--ne h---e--on--u-s-rif-ern-. Jeg vil gerne hente kontoudskrifterne. J-g v-l g-r-e h-n-e k-n-o-d-k-i-t-r-e- -------------------------------------- Jeg vil gerne hente kontoudskrifterne. 0
Ma sooviksin reisitšekki rahaks vahetada. J-g---- -ern- -n----e e---ej-e-h---. Jeg vil gerne indløse en rejsecheck. J-g v-l g-r-e i-d-ø-e e- r-j-e-h-c-. ------------------------------------ Jeg vil gerne indløse en rejsecheck. 0
Kui kõrged on tasud? Hv-- -øj- -r-g-by---n-? Hvor høje er gebyrerne? H-o- h-j- e- g-b-r-r-e- ----------------------- Hvor høje er gebyrerne? 0
Kuhu ma alla kirjutama pean? Hv-- skal j-g u-d-r--ri-e? Hvor skal jeg underskrive? H-o- s-a- j-g u-d-r-k-i-e- -------------------------- Hvor skal jeg underskrive? 0
Ma ootan pangaülekannet Saksamaalt. J-g f--v-nt-r -- o--r-ø--e- ----T-s-lan-. Jeg forventer en overførsel fra Tyskland. J-g f-r-e-t-r e- o-e-f-r-e- f-a T-s-l-n-. ----------------------------------------- Jeg forventer en overførsel fra Tyskland. 0
Siin on mu kontonumber. He---r---t--on-o--m-e-. Her er mit kontonummer. H-r e- m-t k-n-o-u-m-r- ----------------------- Her er mit kontonummer. 0
Kas raha on saabunud? Er--en-e-e-------e-? Er pengene ankommet? E- p-n-e-e a-k-m-e-? -------------------- Er pengene ankommet? 0
Ma sooviks selle raha vahetada. Je- vil-ger-e------e de--er-penge. Jeg vil gerne veksle de her penge. J-g v-l g-r-e v-k-l- d- h-r p-n-e- ---------------------------------- Jeg vil gerne veksle de her penge. 0
Mul on vaja USA dollareid. Jeg har --u- for U---o-la-s. Jeg har brug for US-dollars. J-g h-r b-u- f-r U---o-l-r-. ---------------------------- Jeg har brug for US-dollars. 0
Palun andke mulle väikeseid kupüüre. Hel-- små s---er. Helst små sedler. H-l-t s-å s-d-e-. ----------------- Helst små sedler. 0
Kas siin on sularahaautomaati? Er d-r en----e-ut--at? Er der en hæveautomat? E- d-r e- h-v-a-t-m-t- ---------------------- Er der en hæveautomat? 0
Kui palju raha võib välja võtta? H-or--a--e p---- ka- --n ---e? Hvor mange penge kan man hæve? H-o- m-n-e p-n-e k-n m-n h-v-? ------------------------------ Hvor mange penge kan man hæve? 0
Milliseid krediitkaarte saab siin kasutada? Hv--ke-k-ed-t---- -a---a--bru-e? Hvilke kreditkort kan man bruge? H-i-k- k-e-i-k-r- k-n m-n b-u-e- -------------------------------- Hvilke kreditkort kan man bruge? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kas universaalne grammatika on olemas?

Kui me õpime keelt, õpime me ka selle grammatikat. Kui lapsed õpivad oma emakeelt, toimub see automaatselt. Nad ei märka, et nende aju tegeleb erinevate reeglite õppimisega. Hoolimata sellest õpivad nad oma emakeelt korralikult algusest peale. Arvestades kui palju on maailmas keeli, ona ka palju grammatilisi süsteeme. Kuid kas on olemas ka universaalne grammatika? Teadlased on uurinud seda juba pikka aega. Viimased uuringud võivad anda sellele vastuse. Teadlased on teinud selles osas huvitava avastuse. Nad panid katsealused õppima grammatikareegleid. Katsealusteks olid keelekooli õpilased. Nad õppisid kas jaapani või itaalia keelt. Pool grammatikareeglitest olid väljamõeldised. Katsealused seda ei teadnud. Õpilastele esitati pärast õppimist laused. Nad pidid hindama, kas laused olid õiged või mitte. Kui õpilased lausetega tegelesid, analüüsiti nende aju. See tähendab, et teadlased mõõtsid nende ajutegevust. Nii said nad teada, kuidas aju lausetele reageeris. Katsest ilmnes, et meie aju tunneb grammatika ära! Teksti töötlemisel on teatud ajupiirkonnad aktiivsed. Üheks selliseks on See asub vasakpoolses suurajus. Kui õpilased olid silmitsi päris grammatikareeglitega, oli nende aju väga aktiivne. Väljamõeldiste puhul aga aktiivsus vähenes tunduvalt. Selle põhjal võib arvata, et kõigil grammatilistel süsteemidel on sama põhi. Nad kõik järgivad samu põhimõtteid. Ja siis oleks need põhimõtted päritavad...