Vestmik

et Pangas   »   eo En la banko

60 [kuuskümmend]

Pangas

Pangas

60 [sesdek]

En la banko

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Ma sooviks kontot avada. M- ŝ---s ---f-rmi--ont--. M_ ŝ____ m_______ k______ M- ŝ-t-s m-l-e-m- k-n-o-. ------------------------- Mi ŝatus malfermi konton. 0
Siin on mu pass. Jen-m-- -as-o-to. J__ m__ p________ J-n m-a p-s-o-t-. ----------------- Jen mia pasporto. 0
Ja siin on mu aadress. Ka----n-m-a---r--o. K__ j__ m__ a______ K-j j-n m-a a-r-s-. ------------------- Kaj jen mia adreso. 0
Ma sooviksin oma kontole raha kanda. Mi---t-s dep-ni-----n --r mia- --n---. M_ ŝ____ d_____ m____ s__ m___ k______ M- ŝ-t-s d-p-n- m-n-n s-r m-a- k-n-o-. -------------------------------------- Mi ŝatus deponi monon sur mian konton. 0
Ma sooviksin oma kontolt raha võtta. Mi-ŝ--u--m-ldepo-i m---- e---ia k--t-. M_ ŝ____ m________ m____ e_ m__ k_____ M- ŝ-t-s m-l-e-o-i m-n-n e- m-a k-n-o- -------------------------------------- Mi ŝatus maldeponi monon el mia konto. 0
Ma sooviksin kontoväljavõtet. Mi------ r--e-i--ia--konte-t-ro-. M_ ŝ____ r_____ m___ k___________ M- ŝ-t-s r-c-v- m-a- k-n-e-t-r-n- --------------------------------- Mi ŝatus ricevi mian konteltiron. 0
Ma sooviksin reisitšekki rahaks vahetada. Mi ŝa-u--e---s-g- --jaĝ-st-n--e-on. M_ ŝ____ e_______ v_________ ĉ_____ M- ŝ-t-s e-k-s-g- v-j-ĝ-s-a- ĉ-k-n- ----------------------------------- Mi ŝatus enkasigi vojaĝistan ĉekon. 0
Kui kõrged on tasud? Kio- -l-as--a--ak--r-ĵ-? K___ a____ l_ m_________ K-o- a-t-s l- m-k-e-a-o- ------------------------ Kiom altas la makleraĵo? 0
Kuhu ma alla kirjutama pean? K-e m--s--s---b-? K__ m_ s_________ K-e m- s-b-k-i-u- ----------------- Kie mi subskribu? 0
Ma ootan pangaülekannet Saksamaalt. M--at-n-a--ĝir-n----Ger-an---. M_ a______ ĝ____ e_ G_________ M- a-e-d-s ĝ-r-n e- G-r-a-u-o- ------------------------------ Mi atendas ĝiron el Germanujo. 0
Siin on mu kontonumber. J---mi- -on-on-me--. J__ m__ k___________ J-n m-a k-n-o-u-e-o- -------------------- Jen mia kontonumero. 0
Kas raha on saabunud? Ĉ---a-mon- alv----? Ĉ_ l_ m___ a_______ Ĉ- l- m-n- a-v-n-s- ------------------- Ĉu la mono alvenis? 0
Ma sooviks selle raha vahetada. Mi -a--- ----i----- -umon. M_ ŝ____ ŝ____ t___ s_____ M- ŝ-t-s ŝ-n-i t-u- s-m-n- -------------------------- Mi ŝatus ŝanĝi tiun sumon. 0
Mul on vaja USA dollareid. Mi be---as---o-a-n ---aro--. M_ b______ u______ d________ M- b-z-n-s u-o-a-n d-l-r-j-. ---------------------------- Mi bezonas usonajn dolarojn. 0
Palun andke mulle väikeseid kupüüre. Bo--o-- -o-i a- ---e-va-or--n---le-o--. B______ d___ a_ m_ e_________ b________ B-n-o-u d-n- a- m- e-v-l-r-j- b-l-t-j-. --------------------------------------- Bonvolu doni al mi etvalorajn biletojn. 0
Kas siin on sularahaautomaati? Ĉ- es--- ba----t-mat--ĉ-----? Ĉ_ e____ b___________ ĉ______ Ĉ- e-t-s b-n-a-t-m-t- ĉ---i-? ----------------------------- Ĉu estas bankaŭtomato ĉi-tie? 0
Kui palju raha võib välja võtta? K-------mono-e--a- e-tir-? K___ d_ m___ e____ e______ K-o- d- m-n- e-l-s e-t-r-? -------------------------- Kiom da mono eblas eltiri? 0
Milliseid krediitkaarte saab siin kasutada? K----k-ed-tk-------z-bl--? K___ k___________ u_______ K-u- k-e-i-k-r-o- u-e-l-s- -------------------------- Kiuj kreditkartoj uzeblas? 0

Kas universaalne grammatika on olemas?

Kui me õpime keelt, õpime me ka selle grammatikat. Kui lapsed õpivad oma emakeelt, toimub see automaatselt. Nad ei märka, et nende aju tegeleb erinevate reeglite õppimisega. Hoolimata sellest õpivad nad oma emakeelt korralikult algusest peale. Arvestades kui palju on maailmas keeli, ona ka palju grammatilisi süsteeme. Kuid kas on olemas ka universaalne grammatika? Teadlased on uurinud seda juba pikka aega. Viimased uuringud võivad anda sellele vastuse. Teadlased on teinud selles osas huvitava avastuse. Nad panid katsealused õppima grammatikareegleid. Katsealusteks olid keelekooli õpilased. Nad õppisid kas jaapani või itaalia keelt. Pool grammatikareeglitest olid väljamõeldised. Katsealused seda ei teadnud. Õpilastele esitati pärast õppimist laused. Nad pidid hindama, kas laused olid õiged või mitte. Kui õpilased lausetega tegelesid, analüüsiti nende aju. See tähendab, et teadlased mõõtsid nende ajutegevust. Nii said nad teada, kuidas aju lausetele reageeris. Katsest ilmnes, et meie aju tunneb grammatika ära! Teksti töötlemisel on teatud ajupiirkonnad aktiivsed. Üheks selliseks on See asub vasakpoolses suurajus. Kui õpilased olid silmitsi päris grammatikareeglitega, oli nende aju väga aktiivne. Väljamõeldiste puhul aga aktiivsus vähenes tunduvalt. Selle põhjal võib arvata, et kõigil grammatilistel süsteemidel on sama põhi. Nad kõik järgivad samu põhimõtteid. Ja siis oleks need põhimõtted päritavad...