Vestmik

et Küsimuste esitamine 1   »   bg Задаване на въпроси 1

62 [kuuskümmend kaks]

Küsimuste esitamine 1

Küsimuste esitamine 1

62 [шейсет и две]

62 [sheyset i dve]

Задаване на въпроси 1

[Zadavane na vyprosi 1]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
õppima уча у__ у-а --- уча 0
ucha u___ u-h- ---- ucha
Kas õpilased õpivad palju? У------т- -ча--ли---ог-? У________ у___ л_ м_____ У-е-и-и-е у-а- л- м-о-о- ------------------------ Учениците учат ли много? 0
Uche-it-i----cha--li mn-go? U__________ u____ l_ m_____ U-h-n-t-i-e u-h-t l- m-o-o- --------------------------- Uchenitsite uchat li mnogo?
Ei, nad õpivad vähe. Н-,--е-уч-т-мал--. Н__ т_ у___ м_____ Н-, т- у-а- м-л-о- ------------------ Не, те учат малко. 0
N---te --h-----lk-. N__ t_ u____ m_____ N-, t- u-h-t m-l-o- ------------------- Ne, te uchat malko.
küsima пи--м п____ п-т-м ----- питам 0
pitam p____ p-t-m ----- pitam
Küsite te tihti õpetajalt? Чес-о -и -и--т- у-ите-я? Ч____ л_ п_____ у_______ Ч-с-о л- п-т-т- у-и-е-я- ------------------------ Често ли питате учителя? 0
C-es-o-li----ate --h-te-ya? C_____ l_ p_____ u_________ C-e-t- l- p-t-t- u-h-t-l-a- --------------------------- Chesto li pitate uchitelya?
Ei, ma ei küsi talt tihti. Н-- -з--е -о--и--м-често. Н__ а_ н_ г_ п____ ч_____ Н-, а- н- г- п-т-м ч-с-о- ------------------------- Не, аз не го питам често. 0
N-- az--e -o-pitam ch---o. N__ a_ n_ g_ p____ c______ N-, a- n- g- p-t-m c-e-t-. -------------------------- Ne, az ne go pitam chesto.
vastama о--о--рям о________ о-г-в-р-м --------- отговарям 0
o--ov-r--m o_________ o-g-v-r-a- ---------- otgovaryam
Vastake, palun. От-ов---те,----я. О__________ м____ О-г-в-р-т-, м-л-. ----------------- Отговорете, моля. 0
O---vo--t-,-m-ly-. O__________ m_____ O-g-v-r-t-, m-l-a- ------------------ Otgovorete, molya.
Ma vastan. Аз от--варям. А_ о_________ А- о-г-в-р-м- ------------- Аз отговарям. 0
A- otg--a-y--. A_ o__________ A- o-g-v-r-a-. -------------- Az otgovaryam.
töötama р--о-я р_____ р-б-т- ------ работя 0
r-b-t-a r______ r-b-t-a ------- rabotya
Töötab ta praegu? Т-й--аб--- л- --г-? Т__ р_____ л_ с____ Т-й р-б-т- л- с-г-? ------------------- Той работи ли сега? 0
To- ----t--li s-ga? T__ r_____ l_ s____ T-y r-b-t- l- s-g-? ------------------- Toy raboti li sega?
Jah, ta töötab praegu. Да- т----аб-ти-с---. Д__ т__ р_____ с____ Д-, т-й р-б-т- с-г-. -------------------- Да, той работи сега. 0
D-, --y-rabo-i-s-g-. D__ t__ r_____ s____ D-, t-y r-b-t- s-g-. -------------------- Da, toy raboti sega.
tulema ид-ам и____ и-в-м ----- идвам 0
i--am i____ i-v-m ----- idvam
Tulete te? И-в-те---? И_____ л__ И-в-т- л-? ---------- Идвате ли? 0
Id-a----i? I_____ l__ I-v-t- l-? ---------- Idvate li?
Jah, me tuleme kohe. Да, -е-нага идв-м-. Д__ в______ и______ Д-, в-д-а-а и-в-м-. ------------------- Да, веднага идваме. 0
D-- ---na-- id-ame. D__ v______ i______ D-, v-d-a-a i-v-m-. ------------------- Da, vednaga idvame.
elama живея ж____ ж-в-я ----- живея 0
z-iv--a z______ z-i-e-a ------- zhiveya
Elate te Berliinis? В -е-л-н--и ---еете? В Б_____ л_ ж_______ В Б-р-и- л- ж-в-е-е- -------------------- В Берлин ли живеете? 0
V --r-i---i z--veet-? V B_____ l_ z________ V B-r-i- l- z-i-e-t-? --------------------- V Berlin li zhiveete?
Jah, ma elan Berliinis. Д---а---и-------е----. Д__ а_ ж____ в Б______ Д-, а- ж-в-я в Б-р-и-. ---------------------- Да, аз живея в Берлин. 0
D-,-az z-iv--- v --r-in. D__ a_ z______ v B______ D-, a- z-i-e-a v B-r-i-. ------------------------ Da, az zhiveya v Berlin.

Kes tahab rääkida, peab kirjutama!

Võõrkeelte õppimine ei ole alati lihtne. Keeleõppurite jaoks on alguses tihtipeale rääkima hakkamine eriti raske. Paljud ei leia julgust, et uues keeles lauseid öelda. Nad kardavad vigu teha. Sellistele õpilastele võib lahenduseks olla kirjutamine. Sest need, kes tahavad hästi rääkima õppida, peaksid kirjutama nii palju kui võimalik! Kirjutamine aitab meil uue keelega kohaneda. Põhjusi selleks on palju. Kirjutamine on rääkimisest erinev. See on palju keerulisem protsess. Kirjutades võtame me endale rohkem aega mõelda, milliseid sõnu kasutada. Seejuures töötab meie aju uue keelega intensiivsemalt. Kirjutades oleme ka palju rohkem lõdvestunud. Keegi ei oosta meilt kohe vastust. Nii et saame rahulikult oma hirmust üle saada. Lisaks soodustab kirjutamine loovust. Me tunneme end uue keelega vabamalt ja mängulisemalt. Kirjutamine võimaldab meile ka rohkem aega kui rääkimine. Ja see toetab meie mälu! Aga kirjutamise suurimaks eeliseks on kaudne vorm. See tähendab, et saame tähelepanelikult vaadelda oma teksti sõnastust. Meil on oma tekstist selge ülevaade. Nii saame me oma vigu parandada ja selle käigus ka õppida. See, mida me uues kirjutamas ei olegi nii oluline. Oluline on tekitada endale lausete vormistamise rutiin. Harjutamiseks võite otsida endale välismaise kirjasõbra. Siis võiksite kunagi ka päriselt kohtuda. Siis näete: rääkimine on nüüd palju lihtsam!