Vestmik

et Eitamine 2   »   eo Neado 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [sesdek kvin]

Neado 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? Ĉu la-r-----m--t-k-s-as? Ĉ_ l_ r____ m___________ Ĉ- l- r-n-o m-l-e-o-t-s- ------------------------ Ĉu la ringo multekostas? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. N-,----k----- nur -ent e-r-jn. N__ ĝ_ k_____ n__ c___ e______ N-, ĝ- k-s-a- n-r c-n- e-r-j-. ------------------------------ Ne, ĝi kostas nur cent eŭrojn. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. S-d-m--ha--s n-r kvind--. S__ m_ h____ n__ k_______ S-d m- h-v-s n-r k-i-d-k- ------------------------- Sed mi havas nur kvindek. 0
Oled sa juba valmis? Ĉ- -i j-m-p--t--? Ĉ_ v_ j__ p______ Ĉ- v- j-m p-e-a-? ----------------- Ĉu vi jam pretas? 0
Ei, veel mitte. Ne,---kor---ne. N__ a______ n__ N-, a-k-r-ŭ n-. --------------- Ne, ankoraŭ ne. 0
Aga kohe olen valmis. Sed mi-bald------t--. S__ m_ b_____ p______ S-d m- b-l-a- p-e-o-. --------------------- Sed mi baldaŭ pretos. 0
Soovid sa veel suppi? Ĉu-----atu--pli -a---p-? Ĉ_ v_ ŝ____ p__ d_ s____ Ĉ- v- ŝ-t-s p-i d- s-p-? ------------------------ Ĉu vi ŝatus pli da supo? 0
Ei, ma ei taha rohkem. N----i-n- -o-as--l-. N__ m_ n_ v____ p___ N-, m- n- v-l-s p-i- -------------------- Ne, mi ne volas pli. 0
Aga veel üht jäätist. Se- --i-n---ac---on. S__ p____ g_________ S-d p-i-n g-a-i-ĵ-n- -------------------- Sed plian glaciaĵon. 0
Elad sa juba kaua siin? Ĉ--de lo-ge--i-l-ĝa---i-ti-? Ĉ_ d_ l____ v_ l____ ĉ______ Ĉ- d- l-n-e v- l-ĝ-s ĉ---i-? ---------------------------- Ĉu de longe vi loĝas ĉi-tie? 0
Ei, alles esimest kuud. Ne--d--nur-u-- monato. N__ d_ n__ u__ m______ N-, d- n-r u-u m-n-t-. ---------------------- Ne, de nur unu monato. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. Se- m- --m -onas mu-t-j- -omo-n. S__ m_ j__ k____ m______ h______ S-d m- j-m k-n-s m-l-a-n h-m-j-. -------------------------------- Sed mi jam konas multajn homojn. 0
Sõidad sa homme koju? Ĉu-vi-vetur----ej--n mor-aŭ? Ĉ_ v_ v______ h_____ m______ Ĉ- v- v-t-r-s h-j-e- m-r-a-? ---------------------------- Ĉu vi veturos hejmen morgaŭ? 0
Ei, alles nädalavahetusel. N---nur ---t-un ----jn---on. N__ n__ ĉ______ s___________ N-, n-r ĉ---i-n s-m-j-f-n-n- ---------------------------- Ne, nur ĉi-tiun semajnfinon. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. Se- -i j-m ----no--d-ma----. S__ m_ j__ r______ d________ S-d m- j-m r-v-n-s d-m-n-o-. ---------------------------- Sed mi jam revenos dimanĉon. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? Ĉ- --a ---i---e-ta- ple-kr-s--? Ĉ_ v__ f_____ e____ p__________ Ĉ- v-a f-l-n- e-t-s p-e-k-e-k-? ------------------------------- Ĉu via filino estas plenkreska? 0
Ei, ta on alles seitseteist. N-, ŝi-e-ta--n-r d-kse-j---. N__ ŝ_ e____ n__ d__________ N-, ŝ- e-t-s n-r d-k-e-j-r-. ---------------------------- Ne, ŝi estas nur deksepjara. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. S-d-ŝ- --m-havas korami--n. S__ ŝ_ j__ h____ k_________ S-d ŝ- j-m h-v-s k-r-m-k-n- --------------------------- Sed ŝi jam havas koramikon. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + esperanto (1-100) MP3 esperanto (1-100)
Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!