Vestmik

et Eitamine 2   »   fi Kieltomuoto 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [kuusikymmentäviisi]

Kieltomuoto 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? Onk- täm---orm-s k-----? O___ t___ s_____ k______ O-k- t-m- s-r-u- k-l-i-? ------------------------ Onko tämä sormus kallis? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. Ei,-s--m-ksaa -a-- s--a--u---. E__ s_ m_____ v___ s___ e_____ E-, s- m-k-a- v-i- s-t- e-r-a- ------------------------------ Ei, se maksaa vain sata euroa. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. M-tt- m---ll--on -a-n vii-i--m-e---. M____ m______ o_ v___ v_____________ M-t-a m-n-l-a o- v-i- v-i-i-y-m-n-ä- ------------------------------------ Mutta minulla on vain viisikymmentä. 0
Oled sa juba valmis? Ol-tko-j- va-m--? O_____ j_ v______ O-e-k- j- v-l-i-? ----------------- Oletko jo valmis? 0
Ei, veel mitte. E-,-en v-e-ä. E__ e_ v_____ E-, e- v-e-ä- ------------- Ei, en vielä. 0
Aga kohe olen valmis. M-t-a----n k-----va-m-s. M____ o___ k____ v______ M-t-a o-e- k-h-a v-l-i-. ------------------------ Mutta olen kohta valmis. 0
Soovid sa veel suppi? Halua-sit---v-e-ä-k--t--a? H__________ v____ k_______ H-l-a-s-t-o v-e-ä k-i-t-a- -------------------------- Haluaisitko vielä keittoa? 0
Ei, ma ei taha rohkem. E-, ----al-a en-ä. E__ e_ h____ e____ E-, e- h-l-a e-ä-. ------------------ Ei, en halua enää. 0
Aga veel üht jäätist. Mu--a ---u-isin--i--ä --ä-e---. M____ h________ v____ j________ M-t-a h-l-a-s-n v-e-ä j-ä-e-ö-. ------------------------------- Mutta haluaisin vielä jäätelön. 0
Elad sa juba kaua siin? Oletko a----t ka-a- täällä? O_____ a_____ k____ t______ O-e-k- a-u-u- k-u-n t-ä-l-? --------------------------- Oletko asunut kauan täällä? 0
Ei, alles esimest kuud. En----s-- -u-ka-d-n. E__ v____ k_________ E-, v-s-a k-u-a-d-n- -------------------- En, vasta kuukauden. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. Mutt- --n--n-j---alj-- -h-isi-. M____ t_____ j_ p_____ i_______ M-t-a t-n-e- j- p-l-o- i-m-s-ä- ------------------------------- Mutta tunnen jo paljon ihmisiä. 0
Sõidad sa homme koju? L--d---ö-h--men-a k--ii-? L_______ h_______ k______ L-h-e-k- h-o-e-n- k-t-i-? ------------------------- Lähdetkö huomenna kotiin? 0
Ei, alles nädalavahetusel. En- v-st--vi-kon--ppu--. E__ v____ v_____________ E-, v-s-a v-i-o-l-p-u-a- ------------------------ En, vasta viikonloppuna. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. M-t-a -----------n---ta-n- -aka----. M____ t____ j_ s__________ t________ M-t-a t-l-n j- s-n-u-t-i-a t-k-i-i-. ------------------------------------ Mutta tulen jo sunnuntaina takaisin. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? Onko t-t-äre-i j- --kuine-? O___ t________ j_ a________ O-k- t-t-ä-e-i j- a-k-i-e-? --------------------------- Onko tyttäresi jo aikuinen? 0
Ei, ta on alles seitseteist. Ei- -----n ------seitse-ä-toi--a. E__ h__ o_ v____ s_______________ E-, h-n o- v-s-a s-i-s-m-n-o-s-a- --------------------------------- Ei, hän on vasta seitsemäntoista. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. M-t---h-nel-- on-jo---i--ystävä. M____ h______ o_ j_ p___________ M-t-a h-n-l-ä o- j- p-i-a-s-ä-ä- -------------------------------- Mutta hänellä on jo poikaystävä. 0

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!