Vestmik

et Eitamine 2   »   hr Negacija 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [šezdeset i pet]

Negacija 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? Je -i-p--t-- ----? J_ l_ p_____ s____ J- l- p-s-e- s-u-? ------------------ Je li prsten skup? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. Ne- ----a-s-m--s-ot-nu-e--a. N__ k____ s___ s______ e____ N-, k-š-a s-m- s-o-i-u e-r-. ---------------------------- Ne, košta samo stotinu eura. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. Ali--a -mam s------d--e-. A__ j_ i___ s___ p_______ A-i j- i-a- s-m- p-d-s-t- ------------------------- Ali ja imam samo pedeset. 0
Oled sa juba valmis? J-s- l----ć g-t-v /-go---a? J___ l_ v__ g____ / g______ J-s- l- v-ć g-t-v / g-t-v-? --------------------------- Jesi li već gotov / gotova? 0
Ei, veel mitte. N---još n-. N__ j__ n__ N-, j-š n-. ----------- Ne, još ne. 0
Aga kohe olen valmis. A-- s-- -s---- ---ov-- -o-o-a. A__ s__ u_____ g____ / g______ A-i s-m u-k-r- g-t-v / g-t-v-. ------------------------------ Ali sam uskoro gotov / gotova. 0
Soovid sa veel suppi? Žel-- l---oš -uh-? Ž____ l_ j__ j____ Ž-l-š l- j-š j-h-? ------------------ Želiš li još juhe? 0
Ei, ma ei taha rohkem. N-, ne že-i- v-še. N__ n_ ž____ v____ N-, n- ž-l-m v-š-. ------------------ Ne, ne želim više. 0
Aga veel üht jäätist. A-i-j-š j--an-sl--o-e-. A__ j__ j____ s________ A-i j-š j-d-n s-a-o-e-. ----------------------- Ali još jedan sladoled. 0
Elad sa juba kaua siin? S-an--e--l--već du-- ov--e? S_______ l_ v__ d___ o_____ S-a-u-e- l- v-ć d-g- o-d-e- --------------------------- Stanuješ li već dugo ovdje? 0
Ei, alles esimest kuud. N-, t-- -j---- d-na. N__ t__ m_____ d____ N-, t-k m-e-e- d-n-. -------------------- Ne, tek mjesec dana. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. A-- --------aj-m --n---ju--. A__ v__ p_______ p___ l_____ A-i v-ć p-z-a-e- p-n- l-u-i- ---------------------------- Ali već poznajem puno ljudi. 0
Sõidad sa homme koju? Pu--j-- -- ----- kuć-? P______ l_ s____ k____ P-t-j-š l- s-t-a k-ć-? ---------------------- Putuješ li sutra kući? 0
Ei, alles nädalavahetusel. N-- tek-z- vikend. N__ t__ z_ v______ N-, t-k z- v-k-n-. ------------------ Ne, tek za vikend. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. Al- -e --a-----eć---n---el-u. A__ s_ v_____ v__ u n________ A-i s- v-a-a- v-ć u n-d-e-j-. ----------------------------- Ali se vraćam već u nedjelju. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? J-----tv-ja k-er-- -eć----a--a? J_ l_ t____ k_____ v__ o_______ J- l- t-o-a k-e-k- v-ć o-r-s-a- ------------------------------- Je li tvoja kćerka već odrasla? 0
Ei, ta on alles seitseteist. N-- --a --- --k----a--aes--g----a. N__ o__ i__ t__ s_________ g______ N-, o-a i-a t-k s-d-m-a-s- g-d-n-. ---------------------------------- Ne, ona ima tek sedamnaest godina. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. Ali-o---ve- i-- dečka. A__ o__ v__ i__ d_____ A-i o-a v-ć i-a d-č-a- ---------------------- Ali ona već ima dečka. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + horvaadi (1-100) MP3 horvaadi (1-100)
Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!