Vestmik

et Eitamine 2   »   hu Tagadás 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [hatvanöt]

Tagadás 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ungari Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? Drág--- g---ű? D____ a g_____ D-á-a a g-ű-ű- -------------- Drága a gyűrű? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. Nem,-csa-----z ----ba ke-ü-. N___ c___ s___ e_____ k_____ N-m- c-a- s-á- e-r-b- k-r-l- ---------------------------- Nem, csak száz euróba kerül. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. D- ---e- -s-k-ö--e- v--. D_ n____ c___ ö____ v___ D- n-k-m c-a- ö-v-n v-n- ------------------------ De nekem csak ötven van. 0
Oled sa juba valmis? Ké---vag- -á-? K___ v___ m___ K-s- v-g- m-r- -------------- Kész vagy már? 0
Ei, veel mitte. Ne---még --m. N___ m__ n___ N-m- m-g n-m- ------------- Nem, még nem. 0
Aga kohe olen valmis. D- -i----rt-ké--en-vagy--. D_ m_______ k_____ v______ D- m-n-j-r- k-s-e- v-g-o-. -------------------------- De mindjárt készen vagyok. 0
Soovid sa veel suppi? Sz-re---- m-g -ev-s-? S________ m__ l______ S-e-e-n-l m-g l-v-s-? --------------------- Szeretnél még levest? 0
Ei, ma ei taha rohkem. Ne-,--e---k--ok -ö-b--. N___ n__ a_____ t______ N-m- n-m a-a-o- t-b-e-. ----------------------- Nem, nem akarok többet. 0
Aga veel üht jäätist. D-, még -gy-f---l-lt-t. D__ m__ e__ f__________ D-, m-g e-y f-g-l-l-o-. ----------------------- De, még egy fagylaltot. 0
Elad sa juba kaua siin? Má- ré--t--lak-- -tt? M__ r_____ l____ i___ M-r r-g-t- l-k-z i-t- --------------------- Már régóta laksz itt? 0
Ei, alles esimest kuud. Nem,---g --a--eg-------ja. N___ m__ c___ e__ h_______ N-m- m-g c-a- e-y h-n-p-a- -------------------------- Nem, még csak egy hónapja. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. D- --r --k--m--rt-ismerek. D_ m__ s__ e_____ i_______ D- m-r s-k e-b-r- i-m-r-k- -------------------------- De már sok embert ismerek. 0
Sõidad sa homme koju? H--na- m--z haza? H_____ m___ h____ H-l-a- m-s- h-z-? ----------------- Holnap mész haza? 0
Ei, alles nädalavahetusel. N--, ---s----a-hé- vé-én. N___ e______ a h__ v_____ N-m- e-ő-z-r a h-t v-g-n- ------------------------- Nem, először a hét végén. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. D- m-r-vas-r--p -i-sz--öv-k. D_ m__ v_______ v___________ D- m-r v-s-r-a- v-s-z-j-v-k- ---------------------------- De már vasárnap visszajövök. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? A l--yod---lnő-t má-? A l_____ f______ m___ A l-n-o- f-l-ő-t m-r- --------------------- A lányod felnőtt már? 0
Ei, ta on alles seitseteist. N-m- - ----c-a- ti-e---- -v-s. N___ ő m__ c___ t_______ é____ N-m- ő m-g c-a- t-z-n-é- é-e-. ------------------------------ Nem, ő még csak tizenhét éves. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. De -----a- ----b--á-j-. D_ m__ v__ e__ b_______ D- m-r v-n e-y b-r-t-a- ----------------------- De már van egy barátja. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ungari (1-100) MP3 ungari (1-100)
Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!