Vestmik

et Eitamine 2   »   lv Noliegums 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [sešdesmit pieci]

Noliegums 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? Vai-gredz-n- -- dā-g-? V__ g_______ i_ d_____ V-i g-e-z-n- i- d-r-s- ---------------------- Vai gredzens ir dārgs? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. N-, t---m--s- ------s-m-- e---. N__ t__ m____ t____ s____ e____ N-, t-s m-k-ā t-k-i s-m-s e-r-. ------------------------------- Nē, tas maksā tikai simts eiro. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. B-----n--r-t---i -iecd--m-t. B__ m__ i_ t____ p__________ B-t m-n i- t-k-i p-e-d-s-i-. ---------------------------- Bet man ir tikai piecdesmit. 0
Oled sa juba valmis? V-i t--ja- -si--ata--? V__ t_ j__ e__ g______ V-i t- j-u e-i g-t-v-? ---------------------- Vai tu jau esi gatava? 0
Ei, veel mitte. N-, -ē--nē. N__ v__ n__ N-, v-l n-. ----------- Nē, vēl nē. 0
Aga kohe olen valmis. B----s-tū-īt-būš---ata--. B__ e_ t____ b___ g______ B-t e- t-l-t b-š- g-t-v-. ------------------------- Bet es tūlīt būšu gatava. 0
Soovid sa veel suppi? V-- -u------ēlie- z---? V__ t_ v__ v_____ z____ V-i t- v-l v-l-e- z-p-? ----------------------- Vai tu vēl vēlies zupu? 0
Ei, ma ei taha rohkem. Nē,-v---āk-n--r-b-. N__ v_____ n_______ N-, v-i-ā- n-g-i-u- ------------------- Nē, vairāk negribu. 0
Aga veel üht jäätist. B-t-v---s--dē-umu. B__ v__ s_________ B-t v-l s-l-ē-u-u- ------------------ Bet vēl saldējumu. 0
Elad sa juba kaua siin? Vai----j----en-te -z---? V__ t_ j__ s__ t_ d_____ V-i t- j-u s-n t- d-ī-o- ------------------------ Vai tu jau sen te dzīvo? 0
Ei, alles esimest kuud. N-- t--ai ------. N__ t____ m______ N-, t-k-i m-n-s-. ----------------- Nē, tikai mēnesi. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. Be--e- -az---- --- d-----s-----ēk--. B__ e_ p______ j__ d______ c________ B-t e- p-z-s-u j-u d-u-z-s c-l-ē-u-. ------------------------------------ Bet es pazīstu jau daudzus cilvēkus. 0
Sõidad sa homme koju? Va- -u---t--ra-c --jā-? V__ t_ r__ b____ m_____ V-i t- r-t b-a-c m-j-s- ----------------------- Vai tu rīt brauc mājās? 0
Ei, alles nädalavahetusel. Nē- t-k-i n-dēļ-- no----. N__ t____ n______ n______ N-, t-k-i n-d-ļ-s n-g-l-. ------------------------- Nē, tikai nedēļas nogalē. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. Bet e- a---i-z--os j-- s--t-i--. B__ e_ a__________ j__ s________ B-t e- a-g-i-z-š-s j-u s-ē-d-e-. -------------------------------- Bet es atgriezīšos jau svētdien. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? V-i -av- me-t---- j-u----augusi? V__ t___ m____ i_ j__ p_________ V-i t-v- m-i-a i- j-u p-e-u-u-i- -------------------------------- Vai tava meita ir jau pieaugusi? 0
Ei, ta on alles seitseteist. N-- ---ai--r tika------ad--i-. N__ v____ i_ t____ s__________ N-, v-ņ-i i- t-k-i s-š-a-s-i-. ------------------------------ Nē, viņai ir tikai sešpadsmit. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. Bet -iņ-- -- --- dr-ugs. B__ v____ i_ j__ d______ B-t v-ņ-i i- j-u d-a-g-. ------------------------ Bet viņai ir jau draugs. 0

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!