Vestmik

et Eitamine 2   »   nl Ontkenning 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [vijfenzestig]

Ontkenning 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? Is-de rin- -uu-? I_ d_ r___ d____ I- d- r-n- d-u-? ---------------- Is de ring duur? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. Nee- -ij kost ma-r--on-e-d euro. N___ h__ k___ m___ h______ e____ N-e- h-j k-s- m-a- h-n-e-d e-r-. -------------------------------- Nee, hij kost maar honderd euro. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. Maa------e---r --a--v-jft-g. M___ i_ h__ e_ m___ v_______ M-a- i- h-b e- m-a- v-j-t-g- ---------------------------- Maar ik heb er maar vijftig. 0
Oled sa juba valmis? Ben j--al--l-ar? B__ j_ a_ k_____ B-n j- a- k-a-r- ---------------- Ben je al klaar? 0
Ei, veel mitte. Ne-----g -i-t. N___ n__ n____ N-e- n-g n-e-. -------------- Nee, nog niet. 0
Aga kohe olen valmis. Ma-r ik --n zo ---a-. M___ i_ b__ z_ k_____ M-a- i- b-n z- k-a-r- --------------------- Maar ik ben zo klaar. 0
Soovid sa veel suppi? W-l je n---soe-? W__ j_ n__ s____ W-l j- n-g s-e-? ---------------- Wil je nog soep? 0
Ei, ma ei taha rohkem. N--,-i--wil----g--- ----. N___ i_ w__ e_ g___ m____ N-e- i- w-l e- g-e- m-e-. ------------------------- Nee, ik wil er geen meer. 0
Aga veel üht jäätist. Maa--n-g we- e---ijsj-. M___ n__ w__ e__ i_____ M-a- n-g w-l e-n i-s-e- ----------------------- Maar nog wel een ijsje. 0
Elad sa juba kaua siin? Woo--j--hi---al l---? W___ j_ h___ a_ l____ W-o- j- h-e- a- l-n-? --------------------- Woon je hier al lang? 0
Ei, alles esimest kuud. N-e- p-s-ee- maan-. N___ p__ e__ m_____ N-e- p-s e-n m-a-d- ------------------- Nee, pas een maand. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. Ma-r ----en--l ve-l m-----. M___ i_ k__ a_ v___ m______ M-a- i- k-n a- v-e- m-n-e-. --------------------------- Maar ik ken al veel mensen. 0
Sõidad sa homme koju? Ga ---m--gen na-r-h---? G_ j_ m_____ n___ h____ G- j- m-r-e- n-a- h-i-? ----------------------- Ga je morgen naar huis? 0
Ei, alles nädalavahetusel. Nee- pa--i--he- week--d. N___ p__ i_ h__ w_______ N-e- p-s i- h-t w-e-e-d- ------------------------ Nee, pas in het weekend. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. M-ar ----om -o-d-g al -eru-. M___ i_ k__ z_____ a_ t_____ M-a- i- k-m z-n-a- a- t-r-g- ---------------------------- Maar ik kom zondag al terug. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? I--j- do--t---a- vo-w-s--n? I_ j_ d______ a_ v_________ I- j- d-c-t-r a- v-l-a-s-n- --------------------------- Is je dochter al volwassen? 0
Ei, ta on alles seitseteist. N--, -- i---as -eve-----. N___ z_ i_ p__ z_________ N-e- z- i- p-s z-v-n-i-n- ------------------------- Nee, ze is pas zeventien. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. M--- z- ---ft--l---n-vr-end. M___ z_ h____ a_ e__ v______ M-a- z- h-e-t a- e-n v-i-n-. ---------------------------- Maar ze heeft al een vriend. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!