Vestmik

et Eitamine 2   »   nn Nekting 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [sekstifem]

Nekting 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? Er-den -i--en-dy-? E_ d__ r_____ d___ E- d-n r-n-e- d-r- ------------------ Er den ringen dyr? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. N-i---a-----t-r be-re---nd-- euro. N___ h__ k_____ b____ h_____ e____ N-i- h-n k-s-a- b-r-e h-n-r- e-r-. ---------------------------------- Nei, han kostar berre hundre euro. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. M-- e--har--er-- -em--. M__ e_ h__ b____ f_____ M-n e- h-r b-r-e f-m-i- ----------------------- Men eg har berre femti. 0
Oled sa juba valmis? Er--u --r---? E_ d_ f______ E- d- f-r-i-? ------------- Er du ferdig? 0
Ei, veel mitte. N-i- i-kje-----. N___ i____ e____ N-i- i-k-e e-n-. ---------------- Nei, ikkje enno. 0
Aga kohe olen valmis. Men-e---r s---t ---d-g. M__ e_ e_ s____ f______ M-n e- e- s-a-t f-r-i-. ----------------------- Men eg er snart ferdig. 0
Soovid sa veel suppi? Vil-d- -a -eir--u--e? V__ d_ h_ m___ s_____ V-l d- h- m-i- s-p-e- --------------------- Vil du ha meir suppe? 0
Ei, ma ei taha rohkem. Ne--takk---- vil --kj- -- m-i-. N__ t____ e_ v__ i____ h_ m____ N-i t-k-, e- v-l i-k-e h- m-i-. ------------------------------- Nei takk, eg vil ikkje ha meir. 0
Aga veel üht jäätist. M------vi- -a m-i- -s. M__ e_ v__ h_ m___ i__ M-n e- v-l h- m-i- i-. ---------------------- Men eg vil ha meir is. 0
Elad sa juba kaua siin? H-- -u-budd-her l-nge? H__ d_ b___ h__ l_____ H-r d- b-d- h-r l-n-e- ---------------------- Har du budd her lenge? 0
Ei, alles esimest kuud. Nei--ber----in -ånad. N___ b____ e__ m_____ N-i- b-r-e e-n m-n-d- --------------------- Nei, berre ein månad. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. M-n----k---ner -an-- f-l---lt. M__ e_ k______ m____ f___ a___ M-n e- k-e-n-r m-n-e f-l- a-t- ------------------------------ Men eg kjenner mange folk alt. 0
Sõidad sa homme koju? K--re- -u -ei- - mo-go-? K_____ d_ h___ i m______ K-y-e- d- h-i- i m-r-o-? ------------------------ Køyrer du heim i morgon? 0
Ei, alles nädalavahetusel. Nei, -kkj- f-r - h--g-. N___ i____ f__ i h_____ N-i- i-k-e f-r i h-l-a- ----------------------- Nei, ikkje før i helga. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. M---eg kjem-til-ake-alt ---s--da-en. M__ e_ k___ t______ a__ p_ s________ M-n e- k-e- t-l-a-e a-t p- s-n-a-e-. ------------------------------------ Men eg kjem tilbake alt på sundagen. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? E- d---er- d- v-kse-? E_ d______ d_ v______ E- d-t-e-a d- v-k-e-? --------------------- Er dottera di vaksen? 0
Ei, ta on alles seitseteist. N-i- ho-e- -erre--y-te-. N___ h_ e_ b____ s______ N-i- h- e- b-r-e s-t-e-. ------------------------ Nei, ho er berre sytten. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. Men -o h---a--er--- -i- -jær-s-. M__ h_ h__ a_______ e__ k_______ M-n h- h-r a-l-r-i- e-n k-æ-a-t- -------------------------------- Men ho har allereie ein kjærast. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!