Vestmik

et Eitamine 2   »   no Nektelse 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [sekstifem]

Nektelse 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? Er-den-ring-n-dyr? E_ d__ r_____ d___ E- d-n r-n-e- d-r- ------------------ Er den ringen dyr? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. Ne-,---n ko-t-r--a----u--re--ur-. N___ d__ k_____ b___ h_____ e____ N-i- d-n k-s-e- b-r- h-n-r- e-r-. --------------------------------- Nei, den koster bare hundre euro. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. M------ ha- ---e-f-mt-. M__ j__ h__ b___ f_____ M-n j-g h-r b-r- f-m-i- ----------------------- Men jeg har bare femti. 0
Oled sa juba valmis? E- d- --rd-- al-? E_ d_ f_____ a___ E- d- f-r-i- a-t- ----------------- Er du ferdig alt? 0
Ei, veel mitte. N-i----k- e-d-. N___ i___ e____ N-i- i-k- e-d-. --------------- Nei, ikke enda. 0
Aga kohe olen valmis. M-- -e- -r-s-ar--fe-d--. M__ j__ e_ s____ f______ M-n j-g e- s-a-t f-r-i-. ------------------------ Men jeg er snart ferdig. 0
Soovid sa veel suppi? Vi- d- -a --r--up-e? V__ d_ h_ m__ s_____ V-l d- h- m-r s-p-e- -------------------- Vil du ha mer suppe? 0
Ei, ma ei taha rohkem. N-i----k, -e------i-k- ha---r. N__ t____ j__ v__ i___ h_ m___ N-i t-k-, j-g v-l i-k- h- m-r- ------------------------------ Nei takk, jeg vil ikke ha mer. 0
Aga veel üht jäätist. M---j-----l-ha m-r---. M__ j__ v__ h_ m__ i__ M-n j-g v-l h- m-r i-. ---------------------- Men jeg vil ha mer is. 0
Elad sa juba kaua siin? H---d---o-- her -e-ge? H__ d_ b___ h__ l_____ H-r d- b-d- h-r l-n-e- ---------------------- Har du bodd her lenge? 0
Ei, alles esimest kuud. Ne-----r- -n-mån-d. N___ b___ e_ m_____ N-i- b-r- e- m-n-d- ------------------- Nei, bare en måned. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. Men-jeg--jen-er-m--g- -olk al--re-e. M__ j__ k______ m____ f___ a________ M-n j-g k-e-n-r m-n-e f-l- a-l-r-d-. ------------------------------------ Men jeg kjenner mange folk allerede. 0
Sõidad sa homme koju? K-ør-r d----e----mor-e-? K_____ d_ h___ i m______ K-ø-e- d- h-e- i m-r-e-? ------------------------ Kjører du hjem i morgen? 0
Ei, alles nädalavahetusel. Nei- --ke ----i-h-l--. N___ i___ f__ i h_____ N-i- i-k- f-r i h-l-a- ---------------------- Nei, ikke før i helga. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. Me- j-g--omm-- t-l---e a-l----- p--søn-a-en. M__ j__ k_____ t______ a_______ p_ s________ M-n j-g k-m-e- t-l-a-e a-l-r-d- p- s-n-a-e-. -------------------------------------------- Men jeg kommer tilbake allerede på søndagen. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? Er--at--ra -i-a----e-e v-ksen? E_ d______ d_ a_______ v______ E- d-t-e-a d- a-l-r-d- v-k-e-? ------------------------------ Er dattera di allerede voksen? 0
Ei, ta on alles seitseteist. Nei------e---are sy-te-. N___ h__ e_ b___ s______ N-i- h-n e- b-r- s-t-e-. ------------------------ Nei, hun er bare sytten. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. M-----n har--lle---e-en--j--e--e. M__ h__ h__ a_______ e_ k________ M-n h-n h-r a-l-r-d- e- k-æ-e-t-. --------------------------------- Men hun har allerede en kjæreste. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!