Vestmik

et Eitamine 2   »   px Negação 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [sessenta e cinco]

Negação 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (BR) Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? O -ne- --caro? O a___ é c____ O a-e- é c-r-? -------------- O anel é caro? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. N--, -le -- c---a-----Eur--. N___ e__ s_ c____ c__ E_____ N-o- e-e s- c-s-a c-m E-r-s- ---------------------------- Não, ele só custa cem Euros. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. M-s ----ó -e--- -i----n--. M__ e_ s_ t____ c_________ M-s e- s- t-n-o c-n-u-n-a- -------------------------- Mas eu só tenho cinquenta. 0
Oled sa juba valmis? V----j--a-----? V___ j_ a______ V-c- j- a-a-o-? --------------- Você já acabou? 0
Ei, veel mitte. N--,--i-d- -ã-. N___ a____ n___ N-o- a-n-a n-o- --------------- Não, ainda não. 0
Aga kohe olen valmis. M---l-go t--------ba-o. M__ l___ t____ a_______ M-s l-g- t-r-i a-a-a-o- ----------------------- Mas logo terei acabado. 0
Soovid sa veel suppi? V-c- ---r ma-s --p-? V___ q___ m___ s____ V-c- q-e- m-i- s-p-? -------------------- Você quer mais sopa? 0
Ei, ma ei taha rohkem. Nã-, -u --o-q---o---i-. N___ e_ n__ q____ m____ N-o- e- n-o q-e-o m-i-. ----------------------- Não, eu não quero mais. 0
Aga veel üht jäätist. Ma- m-is um-sor--te. M__ m___ u_ s_______ M-s m-i- u- s-r-e-e- -------------------- Mas mais um sorvete. 0
Elad sa juba kaua siin? V--ê-----or---q-i h---ui-o tempo? V___ j_ m___ a___ h_ m____ t_____ V-c- j- m-r- a-u- h- m-i-o t-m-o- --------------------------------- Você já mora aqui há muito tempo? 0
Ei, alles esimest kuud. Não---ó há-um ---. N___ s_ h_ u_ m___ N-o- s- h- u- m-s- ------------------ Não, só há um mês. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. Mas -----nhe---mu-t----e--oa-. M__ j_ c______ m_____ p_______ M-s j- c-n-e-o m-i-a- p-s-o-s- ------------------------------ Mas já conheço muitas pessoas. 0
Sõidad sa homme koju? V-c- vai p-r--c-s--a---hã? V___ v__ p___ c___ a______ V-c- v-i p-r- c-s- a-a-h-? -------------------------- Você vai para casa amanhã? 0
Ei, alles nädalavahetusel. Não- s- -- f-m--e-s-m---. N___ s_ n_ f_____________ N-o- s- n- f-m-d---e-a-a- ------------------------- Não, só no fim-de-semana. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. Mas -á-v--to no-d-m-n-o. M__ j_ v____ n_ d_______ M-s j- v-l-o n- d-m-n-o- ------------------------ Mas já volto no domingo. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? A--u--f-l-- -------ulta? A s__ f____ j_ é a______ A s-a f-l-a j- é a-u-t-? ------------------------ A sua filha já é adulta? 0
Ei, ta on alles seitseteist. N-o--el- s- --------sse---an--. N___ e__ s_ t__ d________ a____ N-o- e-a s- t-m d-z-s-e-e a-o-. ------------------------------- Não, ela só tem dezessete anos. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. Mas j--t-- um-n---r-d-. M__ j_ t__ u_ n________ M-s j- t-m u- n-m-r-d-. ----------------------- Mas já tem um namorado. 0

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!