Vestmik

et Eitamine 2   »   ro Negaţie 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [şaizeci şi cinci]

Negaţie 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? Est- scu-p ---lu-? E___ s____ i______ E-t- s-u-p i-e-u-? ------------------ Este scump inelul? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. N-, nu-co-tă----â--- s--- -e---r-. N__ n_ c____ d____ o s___ d_ E____ N-, n- c-s-ă d-c-t o s-t- d- E-r-. ---------------------------------- Nu, nu costă decât o sută de Euro. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. D-- -u -m nu--i --nci-e-i. D__ e_ a_ n____ c_________ D-r e- a- n-m-i c-n-i-e-i- -------------------------- Dar eu am numai cincizeci. 0
Oled sa juba valmis? Eşti --t- deja? E___ g___ d____ E-t- g-t- d-j-? --------------- Eşti gata deja? 0
Ei, veel mitte. N-- --c----. N__ î___ n__ N-, î-c- n-. ------------ Nu, încă nu. 0
Aga kohe olen valmis. Dar -me-----sunt-gata. D__ i______ s___ g____ D-r i-e-i-t s-n- g-t-. ---------------------- Dar imediat sunt gata. 0
Soovid sa veel suppi? M-i--or-şti---pă? M__ d______ s____ M-i d-r-ş-i s-p-? ----------------- Mai doreşti supă? 0
Ei, ma ei taha rohkem. Nu,----mai--ore--. N__ n_ m__ d______ N-, n- m-i d-r-s-. ------------------ Nu, nu mai doresc. 0
Aga veel üht jäätist. D-- î--ă ----g--ţ-t-. D__ î___ o î_________ D-r î-c- o î-g-e-a-ă- --------------------- Dar încă o îngheţată. 0
Elad sa juba kaua siin? L-c-i---- d--mu-t t--p ----? L________ d_ m___ t___ a____ L-c-i-ş-i d- m-l- t-m- a-c-? ---------------------------- Locuieşti de mult timp aici? 0
Ei, alles esimest kuud. N-- -b---de o l-n-. N__ a___ d_ o l____ N-, a-i- d- o l-n-. ------------------- Nu, abia de o lună. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. D-- --no-c-deja-m-----p--s--ne. D__ c_____ d___ m____ p________ D-r c-n-s- d-j- m-l-e p-r-o-n-. ------------------------------- Dar cunosc deja multe persoane. 0
Sõidad sa homme koju? M-r----â-n----a-ă? M____ m____ a_____ M-r-i m-i-e a-a-ă- ------------------ Mergi mâine acasă? 0
Ei, alles nädalavahetusel. N-, ----i--a sf-rşit-de -ăptă--n-. N__ n____ l_ s______ d_ s_________ N-, n-m-i l- s-â-ş-t d- s-p-ă-â-ă- ---------------------------------- Nu, numai la sfârşit de săptămână. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. Da---ă----o-c--ej---um--i--. D__ m_ î_____ d___ d________ D-r m- î-t-r- d-j- d-m-n-c-. ---------------------------- Dar mă întorc deja duminică. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? F-----ta ---e ---a-m-j-r-? F____ t_ e___ d___ m______ F-i-a t- e-t- d-j- m-j-r-? -------------------------- Fiica ta este deja majoră? 0
Ei, ta on alles seitseteist. N-,---------i şapt---r-ze-e---i. N__ a__ n____ ş____________ a___ N-, a-e n-m-i ş-p-e-p-e-e-e a-i- -------------------------------- Nu, are numai şaptesprezece ani. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. D-r -re --ja ------e---. D__ a__ d___ u_ p_______ D-r a-e d-j- u- p-i-t-n- ------------------------ Dar are deja un prieten. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rumeenia (1-100) MP3 rumeenia (1-100)
Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!