Vestmik

et Eitamine 2   »   sq Mohore 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [gjashtёdhjetёepesё]

Mohore 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? A ёsh-ё-- s-t-e---ё --az-? A ё____ e s________ u_____ A ё-h-ё e s-t-e-j-ё u-a-a- -------------------------- A ёshtё e shtrenjtё unaza? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. J----u-hto--ve--- njёqi-- eu-o. J__ k______ v____ n______ e____ J-, k-s-t-n v-t-m n-ё-i-d e-r-. ------------------------------- Jo, kushton vetёm njёqind euro. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. Por u-ё-k-m v-tёm--es-dhj-tё. P__ u__ k__ v____ p__________ P-r u-ё k-m v-t-m p-s-d-j-t-. ----------------------------- Por unё kam vetёm pesёdhjetё. 0
Oled sa juba valmis? A--e -a--? A j_ g____ A j- g-t-? ---------- A je gati? 0
Ei, veel mitte. Jo,-a-o----o. J__ a____ j__ J-, a-o-a j-. ------------- Jo, akoma jo. 0
Aga kohe olen valmis. Po--d- ----e-----i t-n- shp--t. P__ d_ t_ j__ g___ t___ s______ P-r d- t- j-m g-t- t-n- s-p-j-. ------------------------------- Por do tё jem gati tani shpejt. 0
Soovid sa veel suppi? A--o-p--s--i --p-? A d_ p______ s____ A d- p-r-ё-i s-p-? ------------------ A do pёrsёri supё? 0
Ei, ma ei taha rohkem. Jo----k -u- mё. J__ n__ d__ m__ J-, n-k d-a m-. --------------- Jo, nuk dua mё. 0
Aga veel üht jäätist. Po- --- ---l---e. P__ n__ a________ P-r n-ё a-u-l-r-. ----------------- Por njё akullore. 0
Elad sa juba kaua siin? A-keni -hu-ё-------oni-k--u? A k___ s____ q_ b_____ k____ A k-n- s-u-ё q- b-n-n- k-t-? ---------------------------- A keni shumё qё banoni kёtu? 0
Ei, alles esimest kuud. J---vet-- -----ua-. J__ v____ n__ m____ J-, v-t-m n-ё m-a-. ------------------- Jo, vetёm njё muaj. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. Po- -j-h-s-u-- njer-- tas--ё. P__ n___ s____ n_____ t______ P-r n-o- s-u-ё n-e-ё- t-s-m-. ----------------------------- Por njoh shumё njerёz tashmё. 0
Sõidad sa homme koju? A -- -ё-ni-e-------n- --t--i--e--r? A d_ t_ n_____ p__ n_ s_____ n_____ A d- t- n-s-s- p-r n- s-t-p- n-s-r- ----------------------------------- A do tё nisesh pёr nё shtёpi nesёr? 0
Ei, alles nädalavahetusel. Jo, -ё---nd-av-. J__ n_ f________ J-, n- f-n-j-v-. ---------------- Jo, nё fundjavё. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. P-r -o -ё---h-hem--ё-die---. P__ d_ t_ k______ t_ d______ P-r d- t- k-h-h-m t- d-e-ё-. ---------------------------- Por do tё kthehem tё dielёn. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? A tё-ёs-t- r--tur-v----? A t_ ё____ r_____ v_____ A t- ё-h-ё r-i-u- v-j-a- ------------------------ A tё ёshtё rritur vajza? 0
Ei, ta on alles seitseteist. Jo, ёs------tё- -ht---mbё--j----vj--. J__ ё____ v____ s______________ v____ J-, ё-h-ё v-t-m s-t-t-m-ё-h-e-ё v-e-. ------------------------------------- Jo, ёshtё vetёm shtatёmbёdhjetё vjeç. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. P---ka t-s-m- njё--hok. P__ k_ t_____ n__ s____ P-r k- t-s-m- n-ё s-o-. ----------------------- Por ka tashmё njё shok. 0

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!