Vestmik

et Eitamine 2   »   sv Negation 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [sextiofem]

Negation 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? Är-----en d-r? Ä_ r_____ d___ Ä- r-n-e- d-r- -------------- Är ringen dyr? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. N-----e- ---ta- bar--hund-- --r-. N___ d__ k_____ b___ h_____ e____ N-j- d-n k-s-a- b-r- h-n-r- e-r-. --------------------------------- Nej, den kostar bara hundra euro. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. M-- ja- h-r-ba-- femti-. M__ j__ h__ b___ f______ M-n j-g h-r b-r- f-m-i-. ------------------------ Men jag har bara femtio. 0
Oled sa juba valmis? Är----re--n f---ig? Ä_ d_ r____ f______ Ä- d- r-d-n f-r-i-? ------------------- Är du redan färdig? 0
Ei, veel mitte. N--,-in---ännu. N___ i___ ä____ N-j- i-t- ä-n-. --------------- Nej, inte ännu. 0
Aga kohe olen valmis. Men s---t--r-----f-----. M__ s____ ä_ j__ f______ M-n s-a-t ä- j-g f-r-i-. ------------------------ Men snart är jag färdig. 0
Soovid sa veel suppi? V-ll--u ----e--s-ppa? V___ d_ h_ m__ s_____ V-l- d- h- m-r s-p-a- --------------------- Vill du ha mer soppa? 0
Ei, ma ei taha rohkem. Ne-,-ja- vi-- i-t------er. N___ j__ v___ i___ h_ m___ N-j- j-g v-l- i-t- h- m-r- -------------------------- Nej, jag vill inte ha mer. 0
Aga veel üht jäätist. Men en gl--- ti--. M__ e_ g____ t____ M-n e- g-a-s t-l-. ------------------ Men en glass till. 0
Elad sa juba kaua siin? H-- ----ott-h----ä---? H__ d_ b___ h__ l_____ H-r d- b-t- h-r l-n-e- ---------------------- Har du bott här länge? 0
Ei, alles esimest kuud. N-j--bar---- m--a-. N___ b___ e_ m_____ N-j- b-r- e- m-n-d- ------------------- Nej, bara en månad. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. Men-jag-k----r-re-an--ycke- f-lk. M__ j__ k_____ r____ m_____ f____ M-n j-g k-n-e- r-d-n m-c-e- f-l-. --------------------------------- Men jag känner redan mycket folk. 0
Sõidad sa homme koju? Å-er--u -e--im-rgo-? Å___ d_ h__ i_______ Å-e- d- h-m i-o-g-n- -------------------- Åker du hem imorgon? 0
Ei, alles nädalavahetusel. Nej, -örs--mot---c--slu-et. N___ f____ m__ v___________ N-j- f-r-t m-t v-c-o-l-t-t- --------------------------- Nej, först mot veckoslutet. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. Men-jag k-mmer-ti---aka-reda---å -ön-a-. M__ j__ k_____ t_______ r____ p_ s______ M-n j-g k-m-e- t-l-b-k- r-d-n p- s-n-a-. ---------------------------------------- Men jag kommer tillbaka redan på söndag. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? Är---n -ott-r---dan ---en? Ä_ d__ d_____ r____ v_____ Ä- d-n d-t-e- r-d-n v-x-n- -------------------------- Är din dotter redan vuxen? 0
Ei, ta on alles seitseteist. Nej----n--- b-r- s-u--on--r. N___ h__ ä_ b___ s______ å__ N-j- h-n ä- b-r- s-u-t-n å-. ---------------------------- Nej, hon är bara sjutton år. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. Men--on --r r-----en---jk--n. M__ h__ h__ r____ e_ p_______ M-n h-n h-r r-d-n e- p-j-v-n- ----------------------------- Men hon har redan en pojkvän. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!