Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   ha mallakar magana 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [sittin da bakwai]

mallakar magana 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hausa Mängi Rohkem
prillid gil----n g_______ g-l-s-i- -------- gilashin 0
Ta unustas oma prillid. Ya------ g-l---in-s-. Y_ m____ g_______ s__ Y- m-n-a g-l-s-i- s-. --------------------- Ya manta gilashin sa. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? Ina------h----a? I__ g_______ s__ I-a g-l-s-i- s-? ---------------- Ina gilashin sa? 0
kell a--g-n a_____ a-o-o- ------ agogon 0
Ta kell on katki. A---o--sa--- ----e. A_____ s_ y_ k_____ A-o-o- s- y- k-r-e- ------------------- Agogon sa ya karye. 0
Kell ripub seinal. Ag-----ya---t--- --bang-. A_____ y_ r_____ a b_____ A-o-o- y- r-t-y- a b-n-o- ------------------------- Agogon ya rataya a bango. 0
pass f---- --n f____ d__ f-s-o d-n --------- fasfo din 0
Ta kaotas enda passi. Y- --ta--a----dins-. Y_ b___ f____ d_____ Y- b-t- f-s-o d-n-a- -------------------- Ya bata fasfo dinsa. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? Ina---s----in--? I__ f____ d_____ I-a f-s-o d-n-a- ---------------- Ina fasfo dinsa? 0
nad – nende t--- -a t_ - t_ t- - t- ------- ta - ta 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. Y--a--a-za -u-iya s--un-i-a-en-- --. Y___ b_ z_ s_ i__ s____ i_______ b__ Y-r- b- z- s- i-a s-m-n i-a-e-s- b-. ------------------------------------ Yara ba za su iya samun iyayensu ba. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! A-m- -a--i-----ta-s--a--u-a! A___ s__ i_______ s___ z____ A-m- s-i i-a-e-t- s-n- z-w-! ---------------------------- Amma sai iyayenta suna zuwa! 0
Teie – teie Ka ---a K_ - k_ K- - k- ------- Ka - ka 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Y--- -a--y---- M-lam M---er? Y___ t________ M____ M______ Y-y- t-f-y-r-u M-l-m M-l-e-? ---------------------------- Yaya tafiyarku Malam Müller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? I---matar-- Mr. -ü----? I__ m______ M__ M______ I-a m-t-r-a M-. M-l-e-? ----------------------- Ina matarka Mr. Müller? 0
Teie – teie K- - ka K_ - k_ K- - k- ------- Ka - ka 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Y--a--a-i--- ---- Malam- Sc-m--t? Y___ t______ t___ M_____ S_______ Y-y- t-f-y-r t-k- M-l-m- S-h-i-t- --------------------------------- Yaya tafiyar taku Malama Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? In--m---n-i- --- ---t-? I__ m_______ M__ S_____ I-a m-j-n-i- M-s S-i-h- ----------------------- Ina mijinki, Mrs Smith? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 hausa (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!