Vestmik

et midagi soovima   »   af om van iets te hou

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [sewentig]

om van iets te hou

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Wi- u--oo-? W__ u r____ W-l u r-o-? ----------- Wil u rook? 0
Kas te sooviksite tantsida? W-l----an-? W__ u d____ W-l u d-n-? ----------- Wil u dans? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? Wi--u-ga-n-s---? W__ u g___ s____ W-l u g-a- s-a-? ---------------- Wil u gaan stap? 0
Ma sooviksin suitsetada. E----l gr--- ----. E_ w__ g____ r____ E- w-l g-a-g r-o-. ------------------ Ek wil graag rook. 0
Soovid sa sigaretti? W-l-jy--- sig-r-t---? W__ j_ ’_ s______ h__ W-l j- ’- s-g-r-t h-? --------------------- Wil jy ’n sigaret hê? 0
Ta soovib tuld. H--s-e- ’n -uurho-t-i--/ aan-te-e-. H_ s___ ’_ v__________ / a_________ H- s-e- ’- v-u-h-u-j-e / a-n-t-k-r- ----------------------------------- Hy soek ’n vuurhoutjie / aansteker. 0
Ma sooviksin midagi juua. Ek---- g-aag -e-- -r---. E_ w__ g____ i___ d_____ E- w-l g-a-g i-t- d-i-k- ------------------------ Ek wil graag iets drink. 0
Ma sooviksin midagi süüa. E- --------- iets -e-. E_ w__ g____ i___ e___ E- w-l g-a-g i-t- e-t- ---------------------- Ek wil graag iets eet. 0
Ma sooviksin veidi puhata. Ek-----gr--- b----ie o-t----. E_ w__ g____ b______ o_______ E- w-l g-a-g b-e-j-e o-t-p-n- ----------------------------- Ek wil graag bietjie ontspan. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. E--wi--- ---ag --t- -r-. E_ w__ u g____ i___ v___ E- w-l u g-a-g i-t- v-a- ------------------------ Ek wil u graag iets vra. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. E- ------gr----vir i----v-a. E_ w__ u g____ v__ i___ v___ E- w-l u g-a-g v-r i-t- v-a- ---------------------------- Ek wil u graag vir iets vra. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Ek---l-u -r----n--ie-s-u--nooi. E_ w__ u g____ n_ i___ u_______ E- w-l u g-a-g n- i-t- u-t-o-i- ------------------------------- Ek wil u graag na iets uitnooi. 0
Mida te soovite, palun? W-- --- - h-? W__ w__ u h__ W-t w-l u h-? ------------- Wat wil u hê? 0
Soovite te kohvi? Wil u--offie hê? W__ u k_____ h__ W-l u k-f-i- h-? ---------------- Wil u koffie hê? 0
Või soovite te pigem teed? O- wi--- lie-er ----h-? O_ w__ u l_____ t__ h__ O- w-l u l-e-e- t-e h-? ----------------------- Of wil u liewer tee hê? 0
Me soovime koju sõita. Ons-----h-is---e-r-. O__ w__ h___ t__ r__ O-s w-l h-i- t-e r-. -------------------- Ons wil huis toe ry. 0
Soovite te taksot? S-e- j--l- ’---a-i? S___ j____ ’_ t____ S-e- j-l-e ’- t-x-? ------------------- Soek julle ’n taxi? 0
Nad soovivad helistada. H-l---wil ---a- ’n-opr--- m---. H____ w__ g____ ’_ o_____ m____ H-l-e w-l g-a-g ’- o-r-e- m-a-. ------------------------------- Hulle wil graag ’n oproep maak. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.