Vestmik

et midagi tohtima   »   sq mund

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [shtatёdhjetёetre]

mund

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? A m-nd --- --p-sh -a--n---tas---? A m___ t__ j_____ m______ t______ A m-n- t-i j-p-s- m-k-n-s t-s-m-? --------------------------------- A mund t’i japёsh makinёs tashmё? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? A---n- -ё-pis- a---o- t---? A m___ t_ p___ a_____ t____ A m-n- t- p-s- a-k-o- t-n-? --------------------------- A mund tё pish alkool tani? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? A --n- -ё-udh-t--h--ashtё ----ti--ta-i? A m___ t_ u_______ j_____ s______ t____ A m-n- t- u-h-t-s- j-s-t- s-t-t-t t-n-? --------------------------------------- A mund tё udhёtosh jashtё shtetit tani? 0
tohtima m--d m___ m-n- ---- mund 0
Tohime me siin suitsetada? A m--d -ё pim--d---n-----? A m___ t_ p___ d____ k____ A m-n- t- p-m- d-h-n k-t-? -------------------------- A mund tё pimё duhan kёtu? 0
Tohib siin suitsetada? A --nd-t- p--d-ha-----u? A m___ t_ p_ d____ k____ A m-n- t- p- d-h-n k-t-? ------------------------ A mund tё pi duhan kёtu? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? A mu----ё-p-gua- -e k---ё--re-i--? A m___ t_ p_____ m_ k____ k_______ A m-n- t- p-g-a- m- k-r-ё k-e-i-i- ---------------------------------- A mund tё paguaj me kartё krediti? 0
Tohib siin tšekiga maksta? A mun- -ё pa-u-j-------? A m___ t_ p_____ m_ ç___ A m-n- t- p-g-a- m- ç-k- ------------------------ A mund tё paguaj me çek? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? A-mund tё---g--j me le---n---orё? A m___ t_ p_____ m_ l___ n_ d____ A m-n- t- p-g-a- m- l-k- n- d-r-? --------------------------------- A mund tё paguaj me lekё nё dorё? 0
Tohin ma hetkel helistada? A --nd-tё t-l--on----jё-er-? A m___ t_ t________ n_______ A m-n- t- t-l-f-n-j n-ё-e-ё- ---------------------------- A mund tё telefonoj njёherё? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? A--un--tё-py-s--ё---içka? A m___ t_ p___ p__ d_____ A m-n- t- p-e- p-r d-ç-a- ------------------------- A mund tё pyes pёr diçka? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? A----- tё th-m --ç--? A m___ t_ t___ d_____ A m-n- t- t-e- d-ç-a- --------------------- A mund tё them diçka? 0
Ta ei tohi pargis magada. A----k----- -ё--le------pa--. A_ n__ m___ t_ f____ n_ p____ A- n-k m-n- t- f-e-ё n- p-r-. ----------------------------- Ai nuk mund tё flejё nё park. 0
Ta ei tohi autos magada. A---uk-mun- ----l--- -ё----i--. A_ n__ m___ t_ f____ n_ m______ A- n-k m-n- t- f-e-ё n- m-k-n-. ------------------------------- Ai nuk mund tё flejё nё makinё. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. Ai -------- -ё f--jё -- --a-i-ni- e-t-eni-. A_ n__ m___ t_ f____ n_ s________ e t______ A- n-k m-n- t- f-e-ё n- s-a-i-n-n e t-e-i-. ------------------------------------------- Ai nuk mund tё flejё nё stacionin e trenit. 0
Tohime me istuda? A-mund tё ---m-? A m___ t_ u_____ A m-n- t- u-e-i- ---------------- A mund tё ulemi? 0
Tohime me menüüd saada? A-m--d tё -- jep-i----ynё? A m___ t_ n_ j____ m______ A m-n- t- n- j-p-i m-n-n-? -------------------------- A mund tё na jepni menynё? 0
Tohime me eraldi maksta? A ---d--- ---uajm- v-- - -eç? A m___ t_ p_______ v__ e v___ A m-n- t- p-g-a-m- v-ç e v-ç- ----------------------------- A mund tё paguajmё veç e veç? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + albaania (1-100) MP3 albaania (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!