Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   en Giving reasons 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [seventy-seven]

Giving reasons 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (UK) Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? W-y---en’t y-u--ati-g-t-- c-ke? W__ a_____ y__ e_____ t__ c____ W-y a-e-’- y-u e-t-n- t-e c-k-? ------------------------------- Why aren’t you eating the cake? 0
Ma pean alla võtma. I----- l-se w--ght. I m___ l___ w______ I m-s- l-s- w-i-h-. ------------------- I must lose weight. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. I-- --t -a---g i--bec---e I --st -o-- --ig--. I__ n__ e_____ i_ b______ I m___ l___ w______ I-m n-t e-t-n- i- b-c-u-e I m-s- l-s- w-i-h-. --------------------------------------------- I’m not eating it because I must lose weight. 0
Miks te õlut ei joo? Why-ar-n-- y----r-n---g--he-----? W__ a_____ y__ d_______ t__ b____ W-y a-e-’- y-u d-i-k-n- t-e b-e-? --------------------------------- Why aren’t you drinking the beer? 0
Ma pean veel sõitma. I-h--e -o -rive. I h___ t_ d_____ I h-v- t- d-i-e- ---------------- I have to drive. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. I’--no- ---n--ng it---cau---I---ve -o --ive. I__ n__ d_______ i_ b______ I h___ t_ d_____ I-m n-t d-i-k-n- i- b-c-u-e I h-v- t- d-i-e- -------------------------------------------- I’m not drinking it because I have to drive. 0
Miks sa kohvi ei joo? W-y --en’t--o--dri--i-g th- -o-fee? W__ a_____ y__ d_______ t__ c______ W-y a-e-’- y-u d-i-k-n- t-e c-f-e-? ----------------------------------- Why aren’t you drinking the coffee? 0
See on külm. It--s-c--d. I_ i_ c____ I- i- c-l-. ----------- It is cold. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. I’- not-----ki-g ---b--au----- is--old. I__ n__ d_______ i_ b______ i_ i_ c____ I-m n-t d-i-k-n- i- b-c-u-e i- i- c-l-. --------------------------------------- I’m not drinking it because it is cold. 0
Miks sa teed ei joo? W-y-aren’- -ou --inki-----e -ea? W__ a_____ y__ d_______ t__ t___ W-y a-e-’- y-u d-i-k-n- t-e t-a- -------------------------------- Why aren’t you drinking the tea? 0
Mul ei ole suhkrut. I---ve no s--a-. I h___ n_ s_____ I h-v- n- s-g-r- ---------------- I have no sugar. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. I’m n-- --i-k--- -- b--aus----d-n-- h-v--a-- -u-ar. I__ n__ d_______ i_ b______ I d____ h___ a__ s_____ I-m n-t d-i-k-n- i- b-c-u-e I d-n-t h-v- a-y s-g-r- --------------------------------------------------- I’m not drinking it because I don’t have any sugar. 0
Miks te suppi ei söö? Wh- a-e-’t---- eati-- -he---u-? W__ a_____ y__ e_____ t__ s____ W-y a-e-’- y-u e-t-n- t-e s-u-? ------------------------------- Why aren’t you eating the soup? 0
Ma ei tellinud seda. I--idn-- -rd-r -t. I d_____ o____ i__ I d-d-’- o-d-r i-. ------------------ I didn’t order it. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. I’m ----e--i-g it-----use-I----n’t ---e--it. I__ n__ e_____ i_ b______ I d_____ o____ i__ I-m n-t e-t-n- i- b-c-u-e I d-d-’- o-d-r i-. -------------------------------------------- I’m not eating it because I didn’t order it. 0
Miks te liha ei söö? Wh- -o-’t -ou-eat -----e-t? W__ d____ y__ e__ t__ m____ W-y d-n-t y-u e-t t-e m-a-? --------------------------- Why don’t you eat the meat? 0
Ma olen taimetoitlane. I--- a -eg-t--i--. I a_ a v__________ I a- a v-g-t-r-a-. ------------------ I am a vegetarian. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. I’m -o--e-ti---it -ecaus- ---m a --g-ta---n. I__ n__ e_____ i_ b______ I a_ a v__________ I-m n-t e-t-n- i- b-c-u-e I a- a v-g-t-r-a-. -------------------------------------------- I’m not eating it because I am a vegetarian. 0

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...