Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   uz biror narsani oqlash 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [etmish yetti]

biror narsani oqlash 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? Ne-a---r--i--e----iz? N___ t_____ y________ N-g- t-r-n- y-m-y-i-? --------------------- Nega tortni yemaysiz? 0
Ma pean alla võtma. M-n-o-is----ker--. M__ o______ k_____ M-n o-i-h-m k-r-k- ------------------ Men ozishim kerak. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. M-n---a-n--istem----ilm-ym-n--c-u--i --z- -oq-t-s--m -erak. M__ u_____ i______ q_________ c_____ v___ y_________ k_____ M-n u-a-n- i-t-m-l q-l-a-m-n- c-u-k- v-z- y-q-t-s-i- k-r-k- ----------------------------------------------------------- Men ularni istemol qilmayman, chunki vazn yoqotishim kerak. 0
Miks te õlut ei joo? N-g- --vo-i-hm-y-i-? N___ p___ i_________ N-g- p-v- i-h-a-s-z- -------------------- Nega pivo ichmaysiz? 0
Ma pean veel sõitma. M------i -am h----sh-- -era-. M__ h___ h__ h________ k_____ M-n h-l- h-m h-y-a-h-m k-r-k- ----------------------------- Men hali ham haydashim kerak. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. M-n -ni-i---ay-a-,--h---- --n --l----m-h-yda-h----erak. M__ u__ i_________ c_____ m__ h___ h__ h________ k_____ M-n u-i i-h-a-m-n- c-u-k- m-n h-l- h-m h-y-a-h-m k-r-k- ------------------------------------------------------- Men uni ichmayman, chunki men hali ham haydashim kerak. 0
Miks sa kohvi ei joo? Nega-k----ichm-ys--? N___ k___ i_________ N-g- k-f- i-h-a-s-z- -------------------- Nega kofe ichmaysiz? 0
See on külm. U-sovu-. U s_____ U s-v-q- -------- U sovuq. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Me--uni-i--mayma-,-chunk- so-u-. M__ u__ i_________ c_____ s_____ M-n u-i i-h-a-m-n- c-u-k- s-v-q- -------------------------------- Men uni ichmayman, chunki sovuq. 0
Miks sa teed ei joo? N-ga c-oy i--may---? N___ c___ i_________ N-g- c-o- i-h-a-s-z- -------------------- Nega choy ichmaysiz? 0
Mul ei ole suhkrut. m--da s-aka--y-q m____ s_____ y__ m-n-a s-a-a- y-q ---------------- menda shakar yoq 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Me----i--chmaym--, ch---i---nd- -hak------. M__ u__ i_________ c_____ m____ s_____ y___ M-n u-i i-h-a-m-n- c-u-k- m-n-a s-a-a- y-q- ------------------------------------------- Men uni ichmayman, chunki menda shakar yoq. 0
Miks te suppi ei söö? N--a-s-o-v--y-m-ys--? N___ s_____ y________ N-g- s-o-v- y-m-y-i-? --------------------- Nega shorva yemaysiz? 0
Ma ei tellinud seda. M-n-ul--g--bu-urt-a be---dim. M__ u_____ b_______ b________ M-n u-a-g- b-y-r-m- b-r-a-i-. ----------------------------- Men ularga buyurtma bermadim. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. Men-ular---ye--yman- -h-nk- men---arga--u---tma b---ag--m--. M__ u_____ y________ c_____ m__ u_____ b_______ b___________ M-n u-a-n- y-m-y-a-, c-u-k- m-n u-a-g- b-y-r-m- b-r-a-a-m-n- ------------------------------------------------------------ Men ularni yemayman, chunki men ularga buyurtma bermaganman. 0
Miks te liha ei söö? N--- ---h-n- ---aysiz? N___ g______ y________ N-g- g-s-t-i y-m-y-i-? ---------------------- Nega goshtni yemaysiz? 0
Ma olen taimetoitlane. M-n ve-e-arian-an. M__ v_____________ M-n v-g-t-r-a-m-n- ------------------ Men vegetarianman. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. Men --i yem-y--n,--h--ki---- --g-t-r-a-m--. M__ u__ y________ c_____ m__ v_____________ M-n u-i y-m-y-a-, c-u-k- m-n v-g-t-r-a-m-n- ------------------------------------------- Men uni yemayman, chunki men vegetarianman. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 usbeki (1-100)
Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...