Vestmik

et Omadussõnad 2   »   ha adjectives 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [sabain da tara]

adjectives 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hausa Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. In-----ye d--r--- -h--i I__ s____ d_ r___ s____ I-a s-n-e d- r-g- s-u-i ----------------------- Ina sanye da riga shudi 0
Mul on punane kleit seljas. In- -a--- da---r -ig-. I__ s____ d_ j__ r____ I-a s-n-e d- j-r r-g-. ---------------------- Ina sanye da jar riga. 0
Mul on roheline kleit seljas. I-- -an-- da-rig-- --re. I__ s____ d_ r____ k____ I-a s-n-e d- r-g-r k-r-. ------------------------ Ina sanye da rigar kore. 0
Ma ostan musta koti. In- siya---akar---k-. I__ s____ b____ j____ I-a s-y-n b-k-r j-k-. --------------------- Ina siyan bakar jaka. 0
Ma ostan pruuni koti. I-----y-- ja-ar -a-n-n --------s-. I__ s____ j____ l_____ r____ k____ I-a s-y-n j-k-r l-u-i- r-w-n k-s-. ---------------------------------- Ina siyan jakar launin ruwan kasa. 0
Ma ostan valge koti. In---iya- fa--- jaka. I__ s____ f____ j____ I-a s-y-n f-r-r j-k-. --------------------- Ina siyan farar jaka. 0
Mul on vaja uut autot. In- --k---- -----a-----a I__ b______ s______ m___ I-a b-k-t-n s-b-w-r m-t- ------------------------ Ina bukatan sabuwar mota 0
Mul on vaja kiiret autot. I-a-------- m----m-i-sau-i I__ b______ m___ m__ s____ I-a b-k-t-n m-t- m-i s-u-i -------------------------- Ina bukatan mota mai sauri 0
Mul on vaja mugavat autot. I-a-bu-at-n m------- -a-i I__ b______ m___ m__ d___ I-a b-k-t-n m-t- m-i d-d- ------------------------- Ina bukatan mota mai dadi 0
Seal üleval elab vana naine. Wata t-o-u----a---za-ne-a -an. W___ t______ t___ z____ a c___ W-t- t-o-u-a t-n- z-u-e a c-n- ------------------------------ Wata tsohuwa tana zaune a can. 0
Seal üleval elab paks naine. Wat- -ac--mai kib--t-na-z---e-- -a-. W___ m___ m__ k___ t___ z____ a c___ W-t- m-c- m-i k-b- t-n- z-u-e a c-n- ------------------------------------ Wata mace mai kiba tana zaune a can. 0
Seal all elab uudishimulik naine. W-ta-m-ce-m-i s-n-sa-i t--a-za-ne-- ---. W___ m___ m__ s__ s___ t___ z____ a c___ W-t- m-c- m-i s-n s-n- t-n- z-u-e a c-n- ---------------------------------------- Wata mace mai son sani tana zaune a can. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. B-ƙ-n---mut-----e--asu --au. B______ m_____ n_ m___ k____ B-ƙ-n-u m-t-n- n- m-s- k-a-. ---------------------------- Baƙinmu mutane ne masu kyau. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Ba---m- mut-ne n--m-su --dab-. B______ m_____ n_ m___ l______ B-ƙ-n-u m-t-n- n- m-s- l-d-b-. ------------------------------ Baƙinmu mutane ne masu ladabi. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. B-ƙinmu-su- k-s--c- -u-an--ma-u---n--haa--. B______ s__ k______ m_____ m___ b__ s______ B-ƙ-n-u s-n k-s-n-e m-t-n- m-s- b-n s-a-w-. ------------------------------------------- Baƙinmu sun kasance mutane masu ban shaawa. 0
Mul on armsad lapsed. I---s-- -ara I__ s__ y___ I-a s-n y-r- ------------ Ina son yara 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. A-m---ak-a--a---na-d--y-y- -- -a--a. A___ m_______ s___ d_ y___ n_ b_____ A-m- m-k-a-t- s-n- d- y-y- n- b-n-a- ------------------------------------ Amma makwabta suna da yaya na banza. 0
Kas teie lapsed on head? S--n -ar-nku --n- ---kyau? S___ y______ s___ d_ k____ S-i- y-r-n-u s-n- d- k-a-? -------------------------- Shin yaranku suna da kyau? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 hausa (1-100)
Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...