Vestmik

et Minevik 1   »   uz otgan 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [sakson bir]

otgan 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti usbeki Mängi Rohkem
kirjutama y--i-h y_____ y-z-s- ------ yozish 0
Ta kirjutas kirja. U-xa--yo-di. U x__ y_____ U x-t y-z-i- ------------ U xat yozdi. 0
Ja tema kirjutas kaardi. Va - ----a--oz-i. V_ u k____ y_____ V- u k-r-a y-z-i- ----------------- Va u karta yozdi. 0
lugema o-ing o____ o-i-g ----- oqing 0
Ta luges ajakirja. U ju--al----d-. U j_____ o_____ U j-r-a- o-i-i- --------------- U jurnal oqidi. 0
Ja ta luges raamatut. V- - ---o- -qi--. V_ u k____ o_____ V- u k-t-b o-i-i- ----------------- Va u kitob oqidi. 0
võtma o--sh o____ o-i-h ----- olish 0
Ta võttis sigareti. U -----et oldi. U s______ o____ U s-g-r-t o-d-. --------------- U sigaret oldi. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. U-b-r-pa--h- --o--l-d-o--i. U b__ p_____ s_______ o____ U b-r p-r-h- s-o-o-a- o-d-. --------------------------- U bir parcha shokolad oldi. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. U xi-o----q-ld---le-i- u -o--q -d-. U x______ q_____ l____ u s____ e___ U x-y-n-t q-l-i- l-k-n u s-d-q e-i- ----------------------------------- U xiyonat qildi, lekin u sodiq edi. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. U--an--sa e-i,--e-i- u-band edi. U d______ e___ l____ u b___ e___ U d-n-a-a e-i- l-k-n u b-n- e-i- -------------------------------- U dangasa edi, lekin u band edi. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. U-ka-bag---edi,--ek-- - -o- -di. U k_______ e___ l____ u b__ e___ U k-m-a-a- e-i- l-k-n u b-y e-i- -------------------------------- U kambagal edi, lekin u boy edi. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. Uni-- ---z-aridan ----qa--u---yoq ed-. U____ q__________ b_____ p___ y__ e___ U-i-g q-r-l-r-d-n b-s-q- p-l- y-q e-i- -------------------------------------- Uning qarzlaridan boshqa puli yoq edi. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. U -madl--------di, shunc--k---ma---z -d-. U o_____ e___ e___ s________ o______ e___ U o-a-l- e-a- e-i- s-u-c-a-i o-a-s-z e-i- ----------------------------------------- U omadli emas edi, shunchaki omadsiz edi. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. U--u-a----i---g--er-s-a ol-ad-, l--in---vaf-aqiy-t---------. U m_____________ e_____ o______ l____ m______________ b_____ U m-v-f-a-i-a-g- e-i-h- o-m-d-, l-k-n m-v-f-a-i-a-s-z b-l-i- ------------------------------------------------------------ U muvaffaqiyatga erisha olmadi, lekin muvaffaqiyatsiz boldi. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. U ma-nun-e-a---bal---n--oz--e-i. U m_____ e____ b____ n_____ e___ U m-m-u- e-a-, b-l-i n-r-z- e-i- -------------------------------- U mamnun emas, balki norozi edi. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. U-b---l----a--edi- u--a-ts-z----. U b_____ e___ e___ u b______ e___ U b-x-l- e-a- e-i- u b-x-s-z e-i- --------------------------------- U baxtli emas edi, u baxtsiz edi. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. U----ma-di- -------i. U y________ y________ U y-q-a-d-, y-q-a-d-. --------------------- U yoqmasdi, yoqmasdi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 usbeki (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...