Vestmik

et Minevik 3   »   ti ሕሉፍ 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [ሰማንያንሰለስተን]

83 [semaniyaniselesiteni]

ሕሉፍ 3

[ḥilufi 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tigrinja Mängi Rohkem
helistama ደ-ለ፣ --ዋል ደ___ ም___ ደ-ለ- ም-ዋ- --------- ደወለ፣ ምድዋል 0
dewel-፣ ---iw--i d______ m_______ d-w-l-፣ m-d-w-l- ---------------- dewele፣ midiwali
Ma helistasin. ኣነ--ዊለ --። ኣ_ ደ__ ኔ__ ኣ- ደ-ለ ኔ-። ---------- ኣነ ደዊለ ኔረ። 0
an- d--īle-nēr-። a__ d_____ n____ a-e d-w-l- n-r-። ---------------- ane dewīle nēre።
Ma olin terve selle aja telefonil. ብ------ክ-ውል ውዒለ። ብ__ ግ_ ክ___ ው___ ብ-ሕ ግ- ክ-ው- ው-ለ- ---------------- ብዙሕ ግዜ ክድውል ውዒለ። 0
b--u-̣--g--- ---iw----wi‘-le። b_____ g___ k_______ w______ b-z-h-i g-z- k-d-w-l- w-‘-l-። ----------------------------- bizuḥi gizē kidiwili wi‘īle።
küsima ሓተ--ሕቶ ሓ_____ ሓ-ተ-ሕ- ------ ሓተተ፣ሕቶ 0
h--te---ḥito ḥ__________ h-a-e-e-h-i-o ------------- ḥatete፣ḥito
Ma küsisin. ሓቲ--ኔረ። ሓ__ ኔ__ ሓ-ተ ኔ-። ------- ሓቲተ ኔረ። 0
h-a-ī-- n-re። ḥ_____ n____ h-a-ī-e n-r-። ------------- ḥatīte nēre።
Ma olen alati küsinud. ብዙሕ -ዜ ሓቲ- --። ብ__ ግ_ ሓ__ ኔ__ ብ-ሕ ግ- ሓ-ተ ኔ-። -------------- ብዙሕ ግዜ ሓቲተ ኔረ። 0
bi-u-̣- g--ē--̣a---e -ē-e። b_____ g___ ḥ_____ n____ b-z-h-i g-z- h-a-ī-e n-r-። -------------------------- bizuḥi gizē ḥatīte nēre።
jutustama ነገ-፣--ንተ-፣---ንታው ነ_________ ም____ ነ-ረ-ኣ-ን-ወ- ም-ን-ው ---------------- ነገረ፣ኣዘንተወ፣ ምዝንታው 0
ne-e------n-t------iz---t-wi n________________ m_________ n-g-r-፣-z-n-t-w-፣ m-z-n-t-w- ---------------------------- negere፣azenitewe፣ mizinitawi
Ma jutustasin. ኣን እ--ር --። ኣ_ እ___ ኔ__ ኣ- እ-ግ- ኔ-። ----------- ኣን እነግር ኔረ። 0
an- ----iri-nēre። a__ i______ n____ a-i i-e-i-i n-r-። ----------------- ani inegiri nēre።
Ma jutustasin terve loo ära. ኣ- ኩ- -ዜ---ኽ-እነ-- --። ኣ_ ኩ_ ጊ_ ታ__ እ___ ኔ__ ኣ- ኩ- ጊ- ታ-ኽ እ-ግ- ኔ-። --------------------- ኣነ ኩሉ ጊዜ ታሪኽ እነግር ኔረ። 0
an- k--u ---------ẖ- i--g-ri-nēr-። a__ k___ g___ t_____ i______ n____ a-e k-l- g-z- t-r-h-i i-e-i-i n-r-። ----------------------------------- ane kulu gīzē tarīẖi inegiri nēre።
õppima ምጽ-ዕ--ምምሃር ም____ ም___ ም-ና-; ም-ሃ- ---------- ምጽናዕ; ምምሃር 0
m-ts’-----; m-m-hari m__________ m_______ m-t-’-n-‘-; m-m-h-r- -------------------- mits’ina‘i; mimihari
Ma õppisin. ኣነ እ-ሃር --። ኣ_ እ___ ኔ__ ኣ- እ-ሃ- ኔ-። ----------- ኣነ እመሃር ኔረ። 0
ane imeha---nē--። a__ i______ n____ a-e i-e-a-i n-r-። ----------------- ane imehari nēre።
Ma õppisin terve õhtu. ኣ- -ሉ----- --ሃ-----። ኣ_ ም__ ም__ ክ___ ው___ ኣ- ም-እ ም-ት ክ-ሃ- ው-ለ- -------------------- ኣነ ምሉእ ምሸት ክመሃር ውዒለ። 0
a-e m-lu-- m--he-- -im-h--i-wi‘-l-። a__ m_____ m______ k_______ w______ a-e m-l-’- m-s-e-i k-m-h-r- w-‘-l-። ----------------------------------- ane milu’i misheti kimehari wi‘īle።
töötama ስራ-፣ም--ሕ ስ_______ ስ-ሕ-ም-ራ- -------- ስራሕ፣ምስራሕ 0
si-a---፣-i-i--h-i s______________ s-r-h-i-m-s-r-h-i ----------------- siraḥi፣misiraḥi
Ma töötasin. ኣነ እሰርሕ -ረ። ኣ_ እ___ ኔ__ ኣ- እ-ር- ኔ-። ----------- ኣነ እሰርሕ ኔረ። 0
a-e i--r-ḥ- nēre። a__ i______ n____ a-e i-e-i-̣- n-r-። ------------------ ane iseriḥi nēre።
Ma töötasin terve päeva. ኣ- ምሉእ መ--ቲ እ-ር----። ኣ_ ም__ መ___ እ___ ኔ__ ኣ- ም-እ መ-ል- እ-ር- ኔ-። -------------------- ኣነ ምሉእ መዓልቲ እሰርሕ ኔረ። 0
an--milu-i--e‘ali---i-----̣- -ēr-። a__ m_____ m_______ i______ n____ a-e m-l-’- m-‘-l-t- i-e-i-̣- n-r-። ---------------------------------- ane milu’i me‘alitī iseriḥi nēre።
sööma በል-፣-ም--ዕ በ___ ም___ በ-ዐ- ም-ላ- --------- በልዐ፣ ምብላዕ 0
be----፣-mib---‘i b______ m_______ b-l-‘-፣ m-b-l-‘- ---------------- beli‘ā፣ mibila‘i
Ma sõin. ኣ- --ዐ። ኣ_ ብ___ ኣ- ብ-ዐ- ------- ኣነ ብሊዐ። 0
ane b---‘-። a__ b______ a-e b-l-‘-። ----------- ane bilī‘ā።
Ma sõin kogu toidu ära. ኣነ ---ኡ እ----- በ-ዐዮ-። ኣ_ ብ___ እ_ ም__ በ___ ። ኣ- ብ-ሉ- እ- ም-ቢ በ-ዐ- ። --------------------- ኣነ ብምሉኡ እቲ ምግቢ በሊዐዮ ። 0
a-e --mil-’u --ī -i--bī--e-ī-----። a__ b_______ i__ m_____ b_______ ። a-e b-m-l-’- i-ī m-g-b- b-l-‘-y- ። ---------------------------------- ane bimilu’u itī migibī belī‘āyo ።

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tigrinja (1-100) MP3 tigrinja (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!